oluline on välja selgitada, kas patsiendil on varem esinenud kardiovaskulaarseid haigusi ning mis ravimeid patsient tarvitab.
Objektiivne leid:
elulised näitajad
teadvusseisund
arteriaalne vererõhk
südame löögisagedus ning rütmihäire esinemine
hingamissagedus, SpO2
voluumeni staatuse hindamine
perifeersed tursed paismaks
täitunud jugulaarveenid
kopsude kuulatlusleid, kopsupais
perifeerse tsirkulatsiooni hindamine
naha värvus ning niiskus – jahe ja niiske nahk hüpoperfusiooni puhul
teadvushäire
diureesi puudumine või vähenemine
EKG esimesel võimalusel, kui patsiendi seisund on piisavalt stabiilne
Käsitlus:
üldine käsitlus
hapnikravi eesmärgiga SpO2>95%, vajadusel CPAP-mask ning kui oksügenisatsioon ei parane, siis intubatsioon ja kopsude mehaaniline ventilatsioon.
veeni kanüleerimine kardiomonitooring
patsiendile sobib sageli paremini poolistuv kehaasend
medikamentoosne ravi
diureetikumid – vedeliku retensiooni korral furosemiid boolusdoosina 20-40 mg i/v furosemiidi infusioon 5-40 mg tunnis torasemiid 10-20 mg i/v
vasodilataatorid – südame eel- ja järelkoormuse vähendamiseks ja perifeerse tsirkulatsiooni parandamiseks. Näidustatud kasutada alati, kui ei esine hüpovoleemiat ja hüpotooniat.
nitroglütseriin 0,4-0,8 mg s/l
nitroglütseriin 5-200 µg/min perfuusoriga
morfiin – vasodilataator, kasutatakse kopsuturse ja sellega kaasneva ärevuse ning tahhüpnoe ravis. 1-3 mg i/v, mida võib korrata kogudoosini 10 mg.
inotroopsed ja vasopressoorsed ained – südame löögijõu ja vererõhu tõstmiseks, kui vereringet ei õnnestu parandada teiste ravivõtetega. Kasutada võimalikult madalas doosis ning võimalikult lühiaegselt.
dopamiin 3-10 μg/kg/min
dobutamiin algdoos 2,5 μg/kg/min, vajadusel tiitrida doosini kuni 10-20 μg/kg/min
noradrenaliin algdoos 0,5-1 μg/min, vajadusel tiitrida doosini kuni 8-30 μg/min.
rütmihäirete ravi:
tahhükardia korral
lühitoimeline beeta-blokaator või digoksiin
medikamentoosse ravi puuduliku toime korral elektriline kardioversioon
bradükardia korral
atropiin või isoprenaliin i/v
elektriline kardiostimulatsioon
Transport:
kohene hospitaliseerimine lähimasse haiglasse, kus on ööpäevaringne valveteenistus ja intensiivravi võimalus.
haigla informeerimine patsiendi seisundist ning saabumise ajast
B. Indikaatorid
Anamnees
Kas on kirjeldatud haiguse kulg ja patsiendi kaebused, mille alusel on diagnoositav äge südamepuudulikkus?
Objektiivne leid:
Kas elulised näitajad on korduvalt hinnatud ja mõõdetud?
Kas on hinnatud teadvusseisundit?
Kas on mõõdetud arteriaalset vererõhku?
Kas on mõõdetud südame löögisagedust ning hinnatud rütmihäire esinemist?
Kas on mõõdetud hingamissagedust ja SpO2?
Kas on hinnatud patsiendi voluumeni staatust?
Kas patsiendil esineb perifeerseid turseid?
Kas patsiendil on paismaks?
Kas patsiendil on täitunud jugulaarveenid?
Kas kopsude kuulatlusleiul esineb kõrvalekaldeid, kopsupaisu tunnuseid?
Kas on hinnatud perifeerset tsirkulatsiooni?
Kas on hinnatud patsiendi nahka?
Kas on hinnatud diureesi puudumist või vähenemist?
Kas stabiilsele patsiendile on tehtud EKG? Kas seda on interpreteeritud?
Käsitlus:
Kas on tagatud patsiendi oksügenisatsioon, SpO2 vähemalt 95%, kasutades selleks hapnikravi maskiga, kui see pole olnud efektiivne, siis CPAP-maski ning viimase vahendina intubatsioon ja kopsude mehaanilist ventilatsiooni?
Kas on konsulteeritud arstiga? Kas on rajatud veenitee?
Kas patsient on kardiomonitooritud?
Kas patsiendile on rakendatud medikamentoosset ravi vastavalt tema seisundile?
Kas on ravitud hemodünaamikat mõjutavat rütmihäiret?
Transport:
Kas patsient on viivitamatult hospitaliseeritud lähimasse haiglasse, kus on ööpäevaringne valveteenistus ja intensiivravi võimalus?
Kas haiglat on informeeritud patsiendi seisundist ning saabumise ajast?
Kas transpordil on arvestatud patsiendile mugavaima asendiga, mis sageli on poolistuv kehaasend?