A. Tüüpkäsitlus
1. Anamnees:
- koomas patsiendi puhul on oluline koguda informatsiooni juuresolijatelt ja omastelt
- välja tuleks selgitada võimalik trauma
- oluline on ka sündmuskoha ülevaatus leidmaks võimalikke kooma põhjuseid (süstlad, alkoholitaara, tühjad ravimipakendid, ahjuküte vms)
2. Objektiivne leid:
-elulised näitajad
- GKS, patsiendi seisundi muutumisel hinnata korduvalt
- patsiendi hingamissagedus, hingamisteede avatuse hindamine ning SpO2
- vererõhk, südame löögisagedus, rütm
- veresuhkru väärtuse mõtmine
- kehatempertuuri mõõtmine
- välisvaatlus
- traumatunnuste olemasolu ja nende kirjeldus
- süstejälgede olemasolu
- alkoholi või atsetooni lõhn suust
- kas patsient on oksendanud?
kas ülemistes hingamisteedes on võõrkeha? - profuusse verejooksu tunnused (meleena, veriokse, veriköha)
- kas patsient on keelde hammustanud, urineerinud või olnud defekatsioon?
- neuroloogiline sümptomatoloogia:
- pupillidiferents, motoorne defitsiit, kuklakangestus, patoloogiline Babinski refleks
3. Käsitlus:
-vabade hingamisteede ja ventilatsiooni tagamine, kui patsient ise hingamisteid lahti ei hoia:
- S-toru kurgurefleksideta patsiendile
- stabiilne küliliasend, kui ei ole selgrootrauma kahtlust
- intubatsioon või alternatiivne vabade hingamisteede tagamise vahend + kopsude mehaaniline ventilatsioon normoventilatsiooni tingimustes
- veeni kanüle erimine, infundeerida 0,9% NaCl
- hemodünaamika stabilise erimine
- kristalloid vahetada kolloidi infusiooni vastu
- kui infusioonravi on efektita, tuleb lisada vasopressorravi.
- hüpoglüke emia korri ge er imine
- opiaadi mürgistuse kahtluse korral naloksoon i/v
- hüpotermias patsiendile soojakao jätkuvaks vältimiseks termolina + tekk, soojad infusioonilahused.
- kui patsient ei vaja intubatsiooni siis stabiilne küliliasend, kui ei ole selgrootrauma kahtlust.
- massiivse verejooksu või oksendamise puhul, kui puuduvad kurgurefleksid, on vajalik hingamisteede kaitse intubatsiooniga või kasutades kõritoru
- ebaselge kooma ning käsitlusprobleemide korral konsulteerida arstiga
4. Transport:
- patsiendi säästlik liigutamine
- teavitada haiglat patsiendi seisundist ning saabumise ajast hospitaliseerimise aeg peab olema minimaalne, kohapeal toimetamine (korduvad intubatsioonikatsed, korduvad
kanüleerimiskatsed) ei tohi olla põhjuseks viivitatud hospitaliseerimisele
- patsiendi ravi ja seisundi korduv hindamine peab jätkuma kiirabiautos
B. Indikaatorid
1. Anamnees:
- Kas juuresolijatelt ning sündmuskohalt on püütud saada maksimaalselt informatsiooni kooma põhjuse kohta?
2. Objektiivne leid:
- Kas on hinnatud ja mõõdetud patsiendi elulised nä itajad?
- GKS, vajadusel korduvalt
- hingamissagedus, hinnatud on hingamisteede avatust, SpO2
- vererõhk, südame löögisagedus, rütm
- Kas on kirjeldatud patsiendi välisvaatlusel esile tulevaid võimalikke kooma põhjuseid:
- traumatunnused
- süstejäled
- alkoholi lõhn
- võõrkeha ülemistes hingamisteedes
- profuusse verejooksu tunnused
- keelde hammustamine, spontaanne urineerimine või defekatsioon
- Kas patsiendile on tehtud neuroloogiline staatus?
- hinnatud on pupille, motoorset defitsiiti, kuklakangestust
3. Käsitlus:
- Kas on tagatud oksügenisatsioon ja ventilatsioon?
- Kas patsiendile on tagatud vabad hingamisteed?
- Kas on välditud aspiratsiooni ja regurgitatsiooni?
- Kas on rakendatud hapnikravi?
- Kas rakendatud hapnikravi viis on piisav hüpoksia korrigeerimiseks?
- Kas patsiendi hemodünaamika on stabiliseeritud?
- Kas patsiendile on asetatud veenikanüül?
- Kas patsiendile on rakendatud infusioonravi?
- Kas patsient on kardiomonitooritud?
- Kas on mõeldud kooma põhjustele või soodustavatele faktoritele?
- Kas traumaga patsiendile on asetatud kaelakrae, verejooks on suletud, haavad seotud ning luumurrud fikseeritud?
- Kas hüpoglükeemia on korrigeeritud?
- Kas opiaadi mürgistuse kahtluse korral on patsiendile manustatud naloksooni i/v?
- Kas hüpotermias patsiendi käsitlemisel on kasutatud termolina+tekki ning sooje infusioonilahuseid?
- Kas hüpertermiaga patsiendile on rakendatud palavikku alandavat ravi?
- Kas patsiendi käsitlust on konsulteeritud arstiga?
4. Transport:
- Kas haiglat on teavitatud patsiendi seisundist ning saabumise ajast?
KOOMA
| Obligatoorne | Sõltuvalt patsiendi seisundist | Soovitulik | |
| Anamnees | |||
| Juuresolijatelt ning sündmuskohalt on püütud saada maksimaalselt informatsiooni kooma põhjuse kohta | Välja on selgitatud patsiendi haigused ja tarvitatavad ravimid | ||
| Objektiivne leid | |||
| KNS |
Teadvusseisund, GKS Hinnatud on pupille, motoorset defitsiiti, kuklakangestust |
On hinnatud patoloogilisi reflekse |
|
| Kardiovaskulaarsüsteem | Südame löögisagedus, rütm, vererõhk | ||
| Hingamissüsteem |
Hingamissagedus, SpO2, kopsude auskultatoorne leid Hinnatud on hingamisteede avatust ning ventilatsiooni efektiivsust Elulisi näitajaid on mõõdetud korduvalt |
||
| Välisvaatlus | On kirjeldatud patsiendi välisvaatlusel esile tulevaid võimalikke kooma põhjuseid | ||
| Uuringud |
On määratud veresuhkru väärtus On mõõdetud patsiendi kehatemperatuur |
On teostatud EKG, kui patsiendil esineb ebastabiilne hemodünaamika | |
| Käsitlus | |||
|
Protseduurid
|
Patsiendile on rajatud veenitee Patsient on kardiomonitooritud On tagatud vabad hingamisteed |
Hingamispuudulikkuse, massiivse verejooksu või oksendamise puhul, kui puuduvad kurgurefleksid, on rakendatud hingamisteede kaitset intubatsiooniga või kasutades kõritoru Traumakahtlasele patsiendile on asetatud kaelakrae, vajadusel peatatud verejooksu, seotud haavad või fikseeritud luumurrud Hüpotermia korral on välditud patsiendi jätkuv jahtumine ning alustatud patsiendi soojendamisega |
|
| Ravi | Infusioonravi |
Hüpoglükeemia on korrigeeritud Hüpertermia korral on patsient saanud palavikku alandavat ravimit Opiaadi mürgistuse kahtluse korral on manustatud naloksooni i/v. Ebastabiilse hemodünaamika korral on lisatud vasopressorravi On konsulteeritud arstiga |
|
| Transport | |||
|
Omahingamisel patsient on transporditud stabiilses küliliasendis (va trauma) Haiglat on informeeritud patsiendi seisundist ning saabumise ajast |