Pealinn

Aasta lõpu seisuga töötas mullu Eestis kokku 95 kiirabibrigaadi ja 1400 kiirabitöötajat, olemasolevatele brigaadidele lisandub tänavu veel seitse kiirabi õebrigaadi.
SA Pärnu Haigla saab juurde ühe brigaadi koos uue baasiga Häädemeestel, AS Valga Haigla ühe brigaadi Valga linnas, Tartu Kiirabi ühe brigaadi Tartu linnas koos uue baasiga, AS Karell Kiirabi ühe brigaadi Tapal, SA PERH ühe brigaadi Sauel koos uue baasiga ja Tallinna Kiirabi kaks brigaadi Tallinna linnas, teatas terviseamet. Kiirabi­arstiga brigaade on Eestis kokku 19, ülejäänud on õebrigaadid.

Eelmisest aastast tegutseb Eestis kokku 11 kiirabiasutust varasema 24 asemel, nende hulgas on ka Ssihtasutus Tallinna Lastehaigla, mis ei ole operatiivarvestuses. Viis suuremat kiirabiasutust on Tartu kiirabi koos 22 brigaadiga, Tallinna kiirabi 20 brigaadiga, Karell kiirabi 16 brigaadiga, PERHi kiirabi 13 brigaadiga ning Pärnu haigla kiirabi kaheksa brigaadiga. Teistest asutustest osutavad kiirabiteenust Narva haigla oma nelja brigaadi ja kolme brigaadiga on väljas Kuressaare haigla, Lõuna-Eesti haigla ja Tõrva tervisekeskus. Valga haigla pakub teenust kahe brigaadi ning Tallinna lastehaigla ühe brigaadiga.

Lisaks on planeeritud üks kiirabibrigaad AS Karell Kiirabi poolt Iisakule, mis esialgu hakkab teenust osutama 12 tunni vältel ööpäevas ehk päevane brigaad, kuid hiljemalt augustist osutab brigaad teenust ka ööpäevaringselt.

Uudsena alustatakse kevadel kiirabi randevuu brigaadi piloteerimisega, mille eestvedajaks hakkab Tallinna kiirabi.

Karelli kiirabi vanemarsti Kaja Eriku sõnul on e-kiirabist palju kasu just krooniliste haiguste korral, mil igasugune lisainformatsioon aitab olukorda hinnata.

«Uus rakenduv süsteem kiirabis toob kasu mõlemale poolele, võimaldades adekvaatselt hinnata patsiendi tausta krooniliste haiguste esinemisel, mis omakorda realiseerub järgnevas otsustusprotsessis,» rääkis Karelli kiirabi vanemarst Kaja Erik. Ta selgitas, et praegu on perearsti ja kiirabi vaheline infovahetus lünklik. Samuti ei ole kiirabi töös alati võimalik

leida aega perearstiga ühenduse võtmiseks. «Probleemiks võib osutuda perearsti kontaktnumbri olemasolu patsiendil või perearsti võimalus telefonile antud momendil vastata,» tõi ta näite.

Lisainformatsiooni olemasolu Eriku sõnul ägeda seisundi korral kiirabi tegevusplaani ei muuda, kuid krooniliste haiguste muutuste ning ravi efektiivsuse hindamisel on igasugune informatsioon vaid abiks. «Eriti juhtudel, kui patsiendilt ei ole võimalik saada objektiivset teavet,» toonitas ta. Kiirabiarsti sõnul e-kiirabi rakendumine ei muuda brigaadide töökoormust, kuna abivajaja kõne läheb ka edaspidi häirekeskusesse, kus

tegeletakse probleemi väljaselgitamise ning esmase teabe andmisega ja vajadusel edastatakse väljakutse kiirabibrigaadile. Küll aga kiirendab uus süsteem abivajaja, häirekeskuse ja brigaadi vahelist infovahetust ning muudab reageerijate töö efektiivemaks.