Kvaliteediindikaatorid

A.    Tüüpkäsitlus

Anamnees:

• anamneesis on oluline välja selgitada rütmihäire kestvus (alla 48 t vs üle 48 t) ning korduvus
• kas patsiendil esineb ka südame madalale minutimahule viitavaid kaebusi (valu rinnus, õhupuudus, külm higi jms)
• välja selgitada, kas patsiendil esineb struktuurset südamehaigust või kroonilist kopsuhaigust
• milliseid ravimeid patsient tarvitab
• tuleb mõelda rütmihäiret esile kutsunud põhjusele!

Objektiivne leid:

• üldseisund:
  • teadvusseisund
  • hingamissagedus ja SpO2
  • vererõhk ja südame löögisagedus
• kardiaalne leid:
• pika lindina kirjutatud EKG – rütmihäire täpsustamiseks, kaasuva müokardi infarkti välistamiseks, Hisi kimbu säär(t)e blokaadi tuvastamiseks.
• EKG tuleb uuesti teha peale siinusrütmi taastamist.
• kardiaalse dekompensatsiooni nähud (perifeersed tursed, hingamispuudulikkus, auskultatoorsed paisuräginad kopsudes, külm higine nahk)

Käsitlus:

• üldine käsitlus:
  • kardiomonitooring
  • veenikanüül
  • hapnikravi kui SpO2<95% või patsiendil esinevad stenokardilised vaevused.
• antiarütmiline ravi
  • <48 tundi kestnud rütmihäire puhul eesmärgiks siinusrütmi taastamine
    • a) medikamentoosne kardioversioon stabiilse patsiendi puhul
      • amiodaroon kuni 5 mg/kg i/v (ei sobi türeotoksikoosiga patsiendile)
      • propafenoon 1,5-2 mg/kg i/v (ei sobi väljendunud südamepuudulikkuse ja obstruktiivse kopsuhaiguse puhul)
    • b) elektriline kardioversioon kardiogeenses šokis, kopsuturses, kaasuva müokardi infarkti või väljendunud stenokardiaga patsiendi puhul, esmaselt energiaga 150 J bifaasilise elektriimpulsiga. Vajadusel korrata antiarütmilise ravi foonil. Vajalik sedatsioon.
  • >48 tundi kestnud rütmihäire puhul eesmärgiks südamesageduse langetamine, kiirabietapis vajalik ravida, kui fr > 120 löögi minutis
    • Amiodaroon i/v (sobib ka lisajuhtetee korral)
      • eelistatud südamepuudulikkuse korral, sobib ka ägeda müokardi infarkti puhul. Kiirabi tingimustes 5 mg/kg tunnis, maksimaalselt 450 mg.
    • Propafenoon i/v (sobib ka lisajuhtetee korral, vastunäidustatud obstruktiivse kopsuhaiguse korral)
    • β -blokaatorid, sotalool, verapamiil ja digoksiin (ei sobi WPW-sündroomiga patsiendile)
      • β-blokaatorid (metoprolool 1-2 mg kaupa i/v, maksimaalselt 20 mg) on eelistatud sümpaatikotoonuse, türeotoksikoosi, südame isheemiatõve, kaasa arvatud äge südamelihase infakrt korral, vastunäidustatud südamepuudulikkuse ja bronhiaalastma korral
      • verapamiil (1,25 mg kaupa i/v, maksimaalselt 10 mg) on eelistatud ägeda südamepuudulikkuseta hüpertoonikul, sobib ka obstruktiivse kopsuhaiguse korral. Vastunäidustatud südamepuudulikkuse korral.
      • Digoksiin (0,125 mg kaupa i/v kuni 0,25 mg) on näidustatud südamepuudulikkuse ja vasaku vatsakese süstoolse düsfuktsiooni korral, samuti sobib obstruktiivse kopsuhaiguse puhul.
    • tüsistuste ravi
      • äge südamepuudulikkus
        • südamepuudulikkuse ravi (i/v furosemiid, morfiin)
        • vererõhu normaliseerimine (langetada süstoolne rõhk alla 140 mmHg)
        • fikseerunud kodade virvendusarütmia puhul ei ole haiglaeelne kardioversioon südamepuudulikkuse ravis näidustatud
      • stenokardia
        • kui südamesageduse ning vererõhu kontrolli saavutamine ei kaota stenokardilisi vaevusi, tuleb patsienti ravida vastavalt ägeda koronaarsündroomi juhisele (nitroglütseriin i/v perfuusoriga)

Transport:

• patsient peab olema transpordil kardiomonitooritud
• hospitaliseerimist vajavad esmakordse kodade virvendusarütmiaga patsiendid; lisajuhteteega AF-ga patsiendid; patsiendid, kellel ei õnnestunud taastada normofrekventset südame löögisagedust; ägeda südamepuudulikkuse või kopsutursega patsiendid; püsima jäänud stenokardiliste kaebustega patsiendid
• üle 48 tunni kestnud kodade virvendusarütmiaga normofrekventne patsient, kelle seisund on stabiilne ning kellel puuduvad muud kaebused, ei kuulu erakorraliselt hospitaliseerimisele

B.    Indikaatorid

Anamnees

• Kas on välja selgitatud rütmihäire kestvus (alla 48 t vs üle 48 t) ning korduvus?
• Kas patsiendil esineb ka südame madalale minutimahule viitavaid kaebusi (valu rinnus, õhupuudus, külm higi jms)?

Objektiivne leid:

• Kas on hinnatud patsiendi üldseisundit?
  • Kas on hinnatud teadvusseisundit?
  • Kas on mõõdetud hingamissagedus ja SpO2?
  • Kas on mõõdetud vererõhk ning südame löögisagedus?
• Kas on hinnatud kardiaalne staatus?
  • Kas patsiendil on registreeritud 12-lülitusega EKG enne rütmihäiret ravima asumist ning peale siinusrütmi taastamist?
  • Kas EKGs on hinnatud rütmihäiret, ägedat isheemiat, Hisi kimbu säär(t)e blokaadi?

Käsitlus:

• Kas patsient on kardiomonitooritud? Kas patsiendile on rajatud veenitee?
• Kas patsient on saanud hapnikravi, kui SpO2<95% või patsiendil esinevad stenokardilised vaevused?
• Kas patsiendile on rakendatud adekvaatset antiarütmilist ravi?
  • Kui patsiendi rütmihäire on kestnud <48 tunni, siis kas kiirabi poolt on alustatud ravi siinusrütmi taastamiseks kasutades patsiendi seisundile sobivaid kardioversiooni meetodeid (medikamentoosset või elektrilist)?
  • Kui rütmihäire on kestnud >48 tunni, siis kas kiirabi etapis on südamesagedust langetatud vastavalt patsiendi seisundile kasutades patsiendi seisundile sobivaid ravimeid?
• Kas kiirabietapis on ravitud rütmihäire tüsistusi?
  • Kas äge südamepuudulikkuse puhul on rakendatud diureetilist ravi ning normaliseeritud vererõhk?
  • Kas stenokardiliste vaevuste püsimisel peale südamesageduse ning vererõhu kontrolli saavutamist on patsienti ravitud vastavalt ägeda koronaarsündroomi juhisele, st. kasutatud nitroglütseriini?

Transport:

• Kas patsient on hospitaliseeritud vastavalt hospitaliseerimise näidustusele?
• Kas haiglat on teavitatud patsiendi saabumisest ning seisundist?