Kvaliteediindikaatorid

A.    Tüüpkäsitlus

Anamnees:

• düspnoe, stenokardilised vaevused, nõrkus, jõuetus, öine õhupuudus, köha
• oluline on välja selgitada, kas patsiendil on varem esinenud kardiovaskulaarseid haigusi ning mis ravimeid patsient tarvitab.

Objektiivne leid:

• elulised näitajad
  • teadvusseisund
  • arteriaalne vererõhk
  • südame löögisagedus ning rütmihäire esinemine
  • hingamissagedus, SpO2
• voluumeni staatuse hindamine
  • perifeersed tursed paismaks
  • täitunud jugulaarveenid
  • kopsude kuulatlusleid, kopsupais
• perifeerse tsirkulatsiooni hindamine
  • naha värvus ning niiskus – jahe ja niiske nahk hüpoperfusiooni puhul
  • teadvushäire
  • diureesi puudumine või vähenemine
• EKG esimesel võimalusel, kui patsiendi seisund on piisavalt stabiilne

Käsitlus:

• üldine käsitlus
  • hapnikravi eesmärgiga SpO2>95%, vajadusel CPAP-mask ning kui oksügenisatsioon ei parane, siis intubatsioon ja kopsude mehaaniline ventilatsioon.
  • veeni kanüleerimine kardiomonitooring
  • patsiendile sobib sageli paremini poolistuv kehaasend
• medikamentoosne ravi
  • diureetikumid – vedeliku retensiooni korral furosemiid boolusdoosina 20-40 mg i/v furosemiidi infusioon 5-40 mg tunnis torasemiid 10-20 mg i/v
  • vasodilataatorid – südame eel- ja järelkoormuse vähendamiseks ja perifeerse tsirkulatsiooni parandamiseks. Näidustatud kasutada alati, kui ei esine hüpovoleemiat ja hüpotooniat.
    • nitroglütseriin 0,4-0,8 mg s/l
    • nitroglütseriin 5-200 µg/min perfuusoriga
    • morfiin – vasodilataator, kasutatakse kopsuturse ja sellega kaasneva ärevuse ning tahhüpnoe ravis. 1-3 mg i/v, mida võib korrata kogudoosini 10 mg.
  • inotroopsed ja vasopressoorsed ained – südame löögijõu ja vererõhu tõstmiseks, kui vereringet ei õnnestu parandada teiste ravivõtetega. Kasutada võimalikult madalas doosis ning võimalikult lühiaegselt.
    • dopamiin 3-10 μg/kg/min
    • dobutamiin algdoos 2,5 μg/kg/min, vajadusel tiitrida doosini kuni 10-20 μg/kg/min
    • noradrenaliin algdoos 0,5-1 μg/min, vajadusel tiitrida doosini kuni 8-30 μg/min.
  • rütmihäirete ravi:
    • tahhükardia korral
      • lühitoimeline beeta-blokaator või digoksiin
      • medikamentoosse ravi puuduliku toime korral elektriline kardioversioon
    • bradükardia korral
      • atropiin või isoprenaliin i/v
      • elektriline kardiostimulatsioon

Transport:

• kohene hospitaliseerimine lähimasse haiglasse, kus on ööpäevaringne valveteenistus ja intensiivravi võimalus.
• haigla informeerimine patsiendi seisundist ning saabumise ajast

B.    Indikaatorid

Anamnees

• Kas on kirjeldatud haiguse kulg ja patsiendi kaebused, mille alusel on diagnoositav äge südamepuudulikkus?

Objektiivne leid:

• Kas elulised näitajad on korduvalt hinnatud ja mõõdetud?
  • Kas on hinnatud teadvusseisundit?
  • Kas on mõõdetud arteriaalset vererõhku?
  • Kas on mõõdetud südame löögisagedust ning hinnatud rütmihäire esinemist?
  • Kas on mõõdetud hingamissagedust ja SpO2?
• Kas on hinnatud patsiendi voluumeni staatust?
  • Kas patsiendil esineb perifeerseid turseid?
  • Kas patsiendil on paismaks?
  • Kas patsiendil on täitunud jugulaarveenid?
  • Kas kopsude kuulatlusleiul esineb kõrvalekaldeid, kopsupaisu tunnuseid?
• Kas on hinnatud perifeerset tsirkulatsiooni?
  • Kas on hinnatud patsiendi nahka?
  • Kas on hinnatud diureesi puudumist või vähenemist?
  • Kas stabiilsele patsiendile on tehtud EKG? Kas seda on interpreteeritud?

Käsitlus:

• Kas on tagatud patsiendi oksügenisatsioon, SpO2 vähemalt 95%, kasutades selleks hapnikravi maskiga, kui see pole olnud efektiivne, siis CPAP-maski ning viimase vahendina intubatsioon ja kopsude mehaanilist ventilatsiooni?
• Kas on konsulteeritud arstiga? Kas on rajatud veenitee?
• Kas patsient on kardiomonitooritud?
• Kas patsiendile on rakendatud medikamentoosset ravi vastavalt tema seisundile?
• Kas on ravitud hemodünaamikat mõjutavat rütmihäiret?

Transport:

• Kas patsient on viivitamatult hospitaliseeritud lähimasse haiglasse, kus on ööpäevaringne valveteenistus ja intensiivravi võimalus?
• Kas haiglat on informeeritud patsiendi seisundist ning saabumise ajast?
• Kas transpordil on arvestatud patsiendile mugavaima asendiga, mis sageli on poolistuv kehaasend?