ВХОД

PÕLETUS (9A)

Печать

Просмотров: 8539

A. Tüüpkäsitlus

1. Anamnees:

- selgitatakse välja, millega on põletus toimunud, kas on võimalik põlemisgaasi sissehingamine, millal õnnetus juhtus.

2. Objektiivne leid:

- üldseisund: 

  • teadvusseisund
  • hingamissagedus, SpO2
  • südame löögiesagedus ja rütm, vererõhk
  • vajadusel veresuhkru määramine

- põletuse hindamine:

  • põletuspinna lokalisatsioon, suurus, sügavus
  • kas esineb hingamisteede põletust ning näo- ning kaelapiirkonna põletust

3. Käsitlus:

- riided, mis pole külgekleepunud või –sulanud tuleb eemaldada. Väikese põletuspinna puhul jahutamine. Side põletussalviga.
- patsiendile rajada veenitee ning alustada infusioonravi 1000 ml/h, lastel 20 ml/kg/h
- hapnikravi, kui SpO2<95% või kui on võimalus, et patsient on põlemisgaase sisse hinganud.
- alumiste/ülemiste hingamisteede obstruktsiooni puhul konsultatsioon arstiga. Valmisolek intubatsiooniks või alternatiivse vabade hingamisteede tagamise vahendi kasutamiseks.
- kardiomonitooring ning korduv vererõhu mõõtmine.
- valuvaigisti manustamine kuni valu kadumiseni (morfiin 2-4 mg i/v, vajadusel korrata).
- suure põletuspinna puhul vajab haige peale steriilselt sidumist soojakao vältimist (termotekk + tekk).

4. Transport:

- raamitransport, minimaalne patsiendipoolne pingutus.
- hingamisteede kahjustusega patsiendi sobivaim asend võib olla poolistuv kuni istuv.
- haiglat tuleb patsiendi seisundist ning saabumise ajast informeerida.

B. Indikaatorid

1. Anamnees:

- Kas on kirjeldatud, millega ja millal patsient põletusvigastuse sai?

2. Objektiivne leid:

- Kas on hinnatud patsiendi elulised näitajad?

  • obligatoorsed: teadvusseisund, pulsisagedus, vererõhk, hingamissagedus
  • vajadusel: SpO2 ning veresuhkru väärtus

- Kas ebastabiilse hemodünaamika või i/v manustatud opiaadi korral on pulsisagedust ning vereõhku määratud korduvalt?
- Kas on kirjeldatud patsiendi põletuspinna (pindade) asukoht, määratud põletuspinna suurus ja sügavus?

3. Käsitlus:

- Kas patsiendile on rajatud veenitee?
- Kas patsient on saanud piisavas koguses infusioonravi? Kas patsient on monitoriseeritud?
- Kas patsient on saanud adekvaatselt valuvaigistit? Kas patsiendi põletuspinnad on kaetud?
- Kas patsiendile on rakendatud hapnikravi, kui tegemist on inhalatsioonikahjustuse võimalusega või SpO2 < 95%?
- Kas ebastabiilse või hingamisteede obstruktsiooniga patsiendi korral on konsulteeritud arstiga?

4. Transport:

- Kas haiglat on informeeritud patsiendi seisundist ning saabumise ajast?

  1. PÕLETUS
  Obligatoorne Sõltuvalt patsiendi seisundist Soovituslik
Anamnees      
  On kirjeldatud, millega ja millal patsient põletusvigastuse sai ning kas on võimalik inhalatsioonivigastus    
Objektiivne leid      
KNS Teadvusseisund, GKS    
Kardiovaskulaarsüsteem Südame löögisagedus, rütm, vererõhk    
Hingamissüsteem Hingamissagedus, SpO2 Elulisi näitajaid on mõõdetud korduvalt Kopsude auskultatoorne leid  
Lokaalne leid Kirjeldatud on põletuspinna lokalisatsioon, suurus ning põletuse sügavus Hinnatud on hingamisteede põletuse võimalust  
Uuringud   Mõõdetud on veresuhkur  
Käsitlus      
Protseduurid

Patsiendile on asetatud veenikanüül

Patsiendi põletusinnalt on eemaldatud lahtised riided ning põletuspind on seotud põletussalviga

Patsient on kardiomonitooritud

Suure põletuspinna puhul on patsienti soojendatud

Alumiste/ülemiste hingamisteede obstruktsiooni puhul on patsient intubeeritud või kasutatud alternatiivset vahendit, patsiendi kopse on mehaaniliselt ventileeritud.

 Väikest põletuspinda on enne põletussalviga sidumist jahutatud
Ravi

Patsiendile on rakendatud piisavas koguses infusioonravi

Patsient on saanud valuvaigistit ning on valuvaba.

 Patsiendile on rakendatud hapnikravi kui SpO2<95% või kui on võimalus, et patsient on põlemisgaase sisse hinganud.  
Konsultatsioon   Alumiste/ülemiste hingamisteede obstruktsiooni puhul on konsulteeritud arstiga.  
Transport      
  Haiglat on informeeritud patsiendi seisundist ning saabumise ajast Patsiendi asend transpordil on valitud lähtuvalt patsiendi seisundist.