AS Karell Kiirabi kuulub Viru-Haigla AS koosseisu ning on jaotatud kaheks eraldi piirkonnaks: Harju–Viru ja Ida–Viru piirkonnaks.
Harju-Viru piirkonnas on 7 kiirabi tugipunkti ning kokku 9 kiirabibrigaadi: Rakveres 2, Tapal 2 (neist üks arstibrigaad), Kundas 1, Väike-Maarjas 1, Loksal – 1, Kehras 1 ja Kosel 1 brigaad.
Ida-Viru piirkonnas on 5 kiirabi tugipunkti ning kokku 9 kiirabibrigaadi: Jõhvis 3 (neist üks arstibrigaad), Iisakus 1, Kohtla-Järvel 2, Sillamäel 2 ja Kiviõlis 1 brigaad.
Harju-Viru piirkonna õendusjuht: Õnne Bartoševitš, e-post Адрес электронной почты защищен от спам-ботов. Для просмотра адреса в вашем браузере должен быть включен Javascript.
Ida-Viru piirkonna teenusejuht: Ivetta Sakkart, e-post Адрес электронной почты защищен от спам-ботов. Для просмотра адреса в вашем браузере должен быть включен Javascript.
Kiirabi tutvustus
Kiirabi missiooniks on osutada kvaliteetset haiglaeelset ja haiglatevahelist erakorralist meditsiiniabi ägeda haigestumise, traumade ja mürgistuste korral, tagades koostöös häirekeskuste, päästeteenistuse ja politseiga siseriikliku turvalisuse igale Eesti Vabariigi territooriumil viibivale isikule.
Kiirabitöö on riiklikult korraldatud ning kiirabipidaja oma tegevuses lähtub seadustes ja määrustes kehtivatest nõuetest. Brigaadid saavad väljakutse korralduse Häirekeskuselt läbi alarmeerimissüsteemi või raadioside kaudu. Väljakutsed antakse prioriteetide ja tüüpjuhtumite järgi. Tüüpjuhtumid on numbrites 1 – 49 (https://karellkiirabi.ee/et/tp)
A (alfa) - prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline, ta seisund on stabiilne ning puudub oht abivajaja elule. Kiirabibrigaadi väljasaatmine võib toimuda kahe tunni jooksul. Abivajajal soovitatakse võimalusel pöörduda perearsti poole.
B (bravo) - prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline ning puudub oht abivajaja elule või meditsiiniteade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet. Kiirabibrigaad saadetakse välja esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui kahe tunni jooksul.
C (charlie) - prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on raske ja võib olla eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma nelja minuti jooksul.
D (delta) - prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma ühe minuti jooksul. Vaba kiirabibrigaadi puudumise korral peab päästekorraldaja või valvearst katkestama varasema A- või B-prioriteediga väljakutse täitmise ning suunama kiirabibrigaadi D-prioriteediga väljakutsele. C-prioriteediga väljakutse on lubatud katkestada juhul, kui seda võimaldab patsiendi terviseseisund.
Väljasõidueelsel perioodil tuleb kiirabibrigaadil olla sideühenduses Häirekeskusega ja valmis operatiivselt sõitma sündmuskohale. Kontrollitakse ettenähtud varustuse olemasolu ja töökorras olekut.
Sündmuskohale väljasõidul täpsustatakse Häirekeskusega väljakutse asjaolusid ja kuulatakse teiste kiirabi- ja operatiivteenistuste informatsiooni sündmuskohalt; teavitatakse Häirekeskust kiirabibrigaadi saabumise ajast sündmuskohale, lahkumisest sündmuskohalt, saabumisest haiglasse ning kantakse vastavad andmed kiirabikaardile.
Sündmuskohal tagatakse kõigepealt nii enda kui abiandja ohutus, tuvastatakse patsiendi seisund ja antakse vastavat abi. Oluline on töötada nii kiiresti kui võimalik, kuid vältida tuleb üleliigset kiirustamist ja lohakust. Professionaalne kiirabitöötaja suhtub patsienti lugupidavalt, toetab teda psühholoogiliselt ja tagab turvalisuse kõrvaliste isikute eest, käitub viisakalt ja professionaalselt juuresolijate suhtes. Kiirabitöös on väga oluline patsiendikeskne lähenemine!
Sündmuskohal võib vaja minna teiste operatiivteenistuste abi (politsei, päästetöötajad), sellisel juhul teavitatakse sellest kohe Häirekeskust. Vajadusel palutakse juuresolijate abi sündmuskoha piiramisel ja alustatakse lihtsamate päästetöödega. Patsiendi transpordil haiglasse tagab kiirabibrigaadi liige patsiendi terviseseisundile sobivaima asendi ning vajadusel fikseerib patsiendi talle sobivas asendis, selleks ettenähtud meditsiinitarvikutega. Teel olles toetab patsienti psühholoogiliselt. Sõidu ajal kontrollitakse patsiendi elutähtsaid funktsioonide ning toetatakse nende olemasolu.
Haiglasse saabumisel sisenetakse koos patsiendiga haigla vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonda ning jätkatakse patsiendile abi andmist kuni tema üleandmiseni vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile. Patsienti ei tohi jätta korrakski järelevalveta! Kui patsiendi seisund on eluohtlik, osaletakse vajadusel meditsiiniabi osutamisel vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonnas.
Vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile edastatakse asjakohane suusõnaline teave patsiendi seisundi ja väljasõidu kohta ning patsiendi ja haigusega seotud muud dokumendid. Haiglapersonalile antakse üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad, väärisesemed ja dokumendid.
Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi hospitaliseerimist teavitab kiirabibrigaad Häirekeskust kiirabibrigaadi sündmuskohalt või haiglast lahkumisest, tegutsemisvalmidusest või vajadusest teha ettevalmistusi järgmise väljasõidu täitmiseks või saabumisest kiirabibaasi.
Töökorralduse põhimõtted
Kiirabibrigaad koosneb üldjuhul kolmest liikmest.
- I liige e. õe- või arstibrigaadi juht – arst, erakorralise meditsiini õde või intensiivõenduse õde;
- II liige – õde, erakorralise meditsiini tehnik või kiirabibrigaadi juhi juhendamisel üliõpilane, kes on saanud vähemalt 60-tunnise erakorralise meditsiini väljaõppe Terviseameti kooskõlastatud programmi alusel ja kellel on sellekohane tunnistus;
- III liige – operatiivsõiduki juhtimise õigust omav kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik või eelpool nimetatud üliõpilane.
Kiirabitöötajad peavad oma ülesandeid täitma väga erinevates tingimustes: patsiendi juures kodus, õnnetuskohal (liiklusõnnetus, tulekahju jne). Vajadusel tuleb patsienti transportida kanderaamil kiirabiautosse – see eeldab head füüsilist vastupidavust.
Kiirabiautos peab olema hulk seadmeid (kehtestatud määrusega nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“), et kindlustada patsiendile kvaliteetne abi:
- seadmed transportimiseks (raam, kandelina);
- seadmed immobiliseerimiseks (teatud kehapiirkonna liikumatuks muutmiseks) – erinevad lahased;
- hapniku manustamise süsteemid;
- erinevad diagnostikaseadmed, millega saab mõõta vererõhku, pulssi, kehatemperatuuri, veresuhkru taset, kontrollida südame tööd;
- seadmed ravimite manustamiseks ja infusioonlahuste ülekandmiseks;
- varustus eluohtlikus seisundis patsiendi käsitlemiseks (näiteks kardiomonitor-defibrillaator);
- sidumis- ja põetusvahendid;
- eriotstarbelised komplektid (näiteks puhuks, kui tuleb teha maoloputust, viia läbi kirurgilisi toiminguid, võtta vastu sünnitust jne).
Enda tervise ja turvalisuse hoidmiseks on kiirabitöötajatel kasutada hulk isikukaitsevahendeid: kaitsemask, kaitsekiiver, raamiga kaitseprillid, kaitsekindad. Kiirabiautos peab olema ka 5-liitrine kanister joogiveega, taskulamp, pipragaas, tulekustuti, turvavöölõikur, klaasipurustushaamer. Sidepidamiseks häirekeskusega on igas kiirabiautos raadiojaam.
Kiirabitöötajad töötavad graafiku alusel ning töötada tuleb kellaajast ja kalendripäevast sõltumata.
Brigaadiliikmete igapäevased tööülesanded
- Brigaadijuht dokumenteerib kõik tegevused väljakutsel (sh kanüleerimised, aspireerimised jne).
- Brigaadijuht dokumenteerib patsiendi hemodünaamilisi, EKG ja veresuhkru näitajaid.
- Brigaadijuht dokumenteerib patsiendi anamneesi, teostatud protseduurid ja ravi.
- Õde ja tehnik teostavad vajalikke protseduure:
- Õde ja tehnik mõõdavad vererõhku, südamelöögisagedust, veresuhkru näitajaid.
- Õde teostab perifeerse veeni kanüleerimise.
- Õde ja tehnik teostavad vajadusel patsiendile EKG registreerimise.
- Õde manustab ravimeid ettenähtud viisil vastatavalt brigaadijuhi korraldusele.
- Vajadusel teostatakse raviinhalatsiooni.
- Vajadusel teostatakse haavade sidumist.
- Vajadusel teostatakse kusepõie kateeteriseerimist.
- Vajadusel teostatakse hingamisteede aspiratsiooni.
- Kiirabibrigaadi liige oskab käsitleda kiirabiautos olevat meditsiinilist aparatuuri.
- Pidevalt kontrollitakse ravimite ja meditsiinitarvikute olemasolu ja säilivusaega.
- Pidevalt kontrollitakse instrumentide olemasolu ning steriilsuse säilivusaega.
- Õde või tehnik teostab meditsiinilise aparatuuri ja instrumentide puhastamist ja desinfitseerimist. Jälgib aparatuuri akude laetust ja kontrollib seadistusi, tagab aparatuuri tarvikute olemasolu.
- Iga brigaadiliige toetab uute töötajate ja praktikantide osakonda sisseelamist, tutvustab üldiseid kehtivaid nõudeid ja juhendeid ning õendusabi põhimõtteid.
- Iga brigaadi liige täidab teisi töö iseloomust tulenevaid ühekordseid ülesandeid oma pädevuse piire.
Infovahetuse korraldus
Infovahetus toimub iga valvekorra lõpus, kus valves olnud brigaadiliikmed annavad ülevaate möödunud vahetusest, jooksvatest probleemidest ning varustuse seisukorrast. Brigaadiliikmed informeerivad probleemide korral tugipunkti õendusjuhti. Muutustest töökorralduses teavitab brigaadiliikmeid piirkonna õendusjuht ja tugipunkti õendusjuhti. Kõigile töötajatele on tugipunktis kättesaadav Karell Kiirabi koduleht, kus nad saavad tutvuda kehtivate kordade ja juhenditega. Karell Kiirabi koduleht on seotud iga töötaja e-posti aadressiga, mille kaudu saab paremini edastada töötajatele uut informatsiooni.
Tugipunktide ruumijaotus
Personali puhkeruum on kõigile kiirabitöötajatele ühine ning puhkeruum on sisustatud esmavajaliku köögitehnikaga. Lisaks on üldjuhul igal brigaadiliikmel oma puhketuba. Igas filiaalis on töötajatele olemas pesemisvõimalus.
Praktikandide juhendajad
Konkreetne juhendaja määratakse üliõpilasele enne praktika algust. Küsimuste korral pöörduda piirkonna õendusjuhi poole, kes aitab leida sobiva juhendaja, üliõpilasele sobivas tugipunktis.
Üliõpilane praktikale tulles:
1. Omab kehtivat tervisetõendit.
2. Omab tõendit selle kohta, et on läbi põdenud COVID-19 haiguse või tõendit, et on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri või tõendit, et on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini.
3. Omab kehtivat õnnetusjuhtumikindlustust kogu praktika ajaks.
4. Praktikale saabudes tutvub AS Karell Kiirabi kohustuslike juhendite ja kordadega.
5. Järgib hügieeninõudeid. Pikad juuksed on korrektselt kinni, küüned lühikesed, sõrmuste ja käekettide kandmine praktikal pole lubatud.
6. Esitab praktikale saabudes praktika juhendajale õppepraktika päeviku.
7. Tutvustab praktika algul õppepraktika juhendajale praktika üldväljundeid ja individuaalseid õppepraktika eesmärke.
8. Kannab õppepraktika ajal isiklikke kinniseid jalanõusid ja filiaali siseruumides vahetusjalanõusid. Praktika ajaks antakse kasutada vormirõivastust ja/või õpilase vesti. Praktika lõppedes tagastab vormirõivastuse ja/või vesti.
9. Kannab praktika ajal, nähtaval kohal alati rinnasilti, mille võtab praktikale ise kaasa.
10. Alustab praktikat ja praktilist tööd juhendajaga koostatud graafikus ettenähtud ajal. Haigestumise korral või praktikale mitteilmumisel teavitab sellest juhendajat.
11. Ei kahjusta patsiendi turvalisust ja peab kinni konfidentsiaalsuse nõuetest.
12. Mobiiltelefoni kasutamine patsiendi juuresolekul on keelatud.
13. Praktikaajal on video salvestamine ja fotografeerimine keelatud.
14. Tunneb ise aktiivselt huvi õe töö vastu, küsimuste korral julgeb küsimusi esitada.
15. Praktika toimub päevasel ajal ja maksimaalselt 12 tundi.