Unustasid kasutajanime?  
Arrow
Arrow
PlayPause
Shadow
Slider

Üldinformatsioon patsientidele kehtiva üldarstiabi korralduse ja kättesaadavuse kohta

• Igal inimesel on perearst, kelle ta on reeglina ise valinud. Perearsti nimistusse registreerumine toimub kirjaliku avalduse alusel.
• Kõikidel perearstidel on oma nimistu ehk registreeritud patsientide nimekiri, mille kinnitab Terviseamet.
• Perearsti nimistu suurus jääb vahemikku 1200 kuni 2000 isikut. Kui nimistu on suurem kui 2400 isikut, peab perearstiga koos töötama teine arst.
• Perearst on tema nimistusse registreerunutele esmase kontakti arstiks, see tähendab, et haigestunud inimene peab eelkõige pöörduma oma muredega selle perearsti poole, kelle nimistusse ta on kantud.
• Juhul kui te ei ole rahul tervishoiuteenuse osutamisega on Teil õigus pöörduda Terviseameti järelevalveosakonna poole.

Perearsti ja pereõe töökorraldusest:

• Perearst töötab koos pereõega ning nende vastuvõtuajad peavad jääma igal tööpäeval ajavahemikku kell 8.00–18.00. Vähemalt ühel päeval nädalas peab vastuvõtt olema kuni kella 18.00-ni.
• Perearsti tegevuskoht peab olema avatud ja patsientide vastuvõtule registreerimine tagatud tööpäeviti vähemalt kaheksa tundi päevas.
• Teave perearsti tegevuskoha lahtioleku- ja vastuvõtuaegade ning andmed sidevahendite (telefon, e-posti aadress) kohta peavad olema nähtaval kohal perearsti tegevuskohas ja veebilehel selle olemasolul.
• Perearst peab teavitama patsiente, kuhu ja kelle poole saab pöörduda arstiabi või meditsiinilise nõu saamiseks väljaspool vastuvõtu aega.
• Perearst korraldab oma ajutise äraoleku ajal ennast asendama teise perearsti.
• Perearsti vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas (viiel tööpäeval nädalas vähemalt neli tundi päevas, kusjuures vähemalt üks vastuvõtt nädalas toimub õhtusel ajal - kuni kella 18.00). Vastuvõtule lisandub aeg muudeks perearsti tööjuhendis ette nähtud tegevusteks (koduvisiidid, ennetav tervisekontroll kuni 18 a. lastele, sidevahendite teel nõustamine).
• Pereõe vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas, sellele lisandub aeg muudeks pereõe tööjuhendis ette nähtud tegevusteks (koduvisiidid, ennetav tervisekontroll kuni 18 a lastele, sidevahendite teel nõustamine).
• Üldarstiabi osutaja (perearstikeskus) peab korraldama ägeda tervisehäirega patsiendile vastuvõtu pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul. Sellest tähtajast kinnipidamiseks peab perearst vajadusel pikendama oma vastuvõtu aega.
• Tervisetõend, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamisega seotud, tuleb patsiendile väljastada 15 päeva jooksul.
• Kindlustatud isikud ei pea perearsti juures visiiditasu maksma. Perearsti koduvisiidi tasu on kuni 5 eurot. Koduvisiidi eest ei või nõuda visiiditasu rasedalt, kelle raseduse on arst tuvastanud ja alla kaheaastaselt kindlustatult. Visiiditasu ühe koduvisiidi eest ei või ületada 5 eurot sõltumata kindlustatute arvust sama koduvisiidi kohta. Koduvisiidi vajaduse hindab ja otsustab perearst.
• Üleriigiliselt perearsti nõuandetelefonilt on võimalik saada ööpäev läbi nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes. Nõu antakse eesti ja vene keeles.

Nõuandeliini numbrid on:

1220 (mobiililt helistades rakendub mobiilsideoperaatori hinnakirjapõhine tariif)
+372 6346 630 (saab helistada nii Eesti siseselt kui ka välismaalt).

AS Karell Kiirabi alustas oma tegevust 2001. aasta 30. aprillil kel l 16:00, kui Lasnamäel Osmussaare tänav 10 asuvas Nissani keskuse ruumides olid valmis Tallinna elanikke aitama kaks arstibrigaadi.

Sellele oli eelnenud pikaajaline ja keeruline ettevalmistustöö, mida viisid läbi selleaegse  ESS Kiirabi AS juhataja Urmas Piir ja vanemõde Ave Põlluaas. Viimane töötab kiirabiteenuse juhina tänaseni ja kuulub ka firma juhatusse, olles meie kõige pikema staažiga töötaja ja raudvara.

Algus ei olnud kerge, palju energiat kulus tõestamisele, et niinimetatud eraomanduslik kiirabi on võimeline osutama teenust samal ja paremalgi tasemel kui seda juba pikka aega osutanud haiglad, sihtasutused ja muud erineva omandivormiga asutused. Praegu on Eestis kiirabi osutajatest ligikaudu pooled eraõiguslikud aktsiaseltsid.

Aegade jooksul on vahetunud meie kiirabi nimetused – algsest ESS Päästest sai Falck Pääste, edasi saime G4S osaks ja praegu kanname AS Karell Kiirabi nime.

2001. aasta sügisel  valmis ESS Kiirabi tugijaam Õismäele, sellega kujunes lõplikult välja meie teeninduspiirkond – Tallinn ja selle lähiümbrus, mis tähendab poolt Lasnamäed Smuuli teest ida poole, sellega piirnevat Pirita linnaosa, Viimsi, Jõelähtme ja Rae valdasid ning Maardu linna ning Õismäe tugijaamaga piirnevat Harku valda. Vajaduse tekkimisel oleme käinud patsiente teenindamas ka Tallinnast kaugemates piirkondades, kui Põhja-Eesti Häirekeskus seda vajalikuks on pidanud.

Haiglatest on meil tihedad suhted põhiliselt Põhja –Eesti Regionaalhaiglaga, Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglatega ja Tallinna Lastehaiglaga – nendesse raviasutustesse hospitaliseerime põhilise hulga haiglaravi vajavaid patsiente ja saame neilt vajalikku tagasisidet oma töö kvaliteedi kohta. Koostööd oleme tegevuse algusest saadik teinud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga ja alates selle loomisest riikliku Tervishoiuametiga, praeguse Terviseametiga.

Alustanud kahe, Õismäe tugijaama lisandumisel kolme arstibrigaadiga, alates 2004. aastast organiseerisime esimesed õebrigaadid, mis ennast kiiresti õigustasid. Praegu on meil kolmest kiirabibrigaadist kaks õebrigaadid, mida juhivad kas meie kogemustega kiirabiõed või suurte haiglate erakorralise meditsiini kogemustega õed. Kokku töötab meil üle viiekümne erakorralise meditsiini spetsialisti - arstid, õed ja kiirabitehnikud. 2011. ja 2012. aastal on väljakutsete arv aastas kokku kolme brigaadi peale ületanud 16 000 piiri ja näitab tõusutendentsi.

Kokku on praegune AS Karell Kiirabi 2001. kuni 2012. aastani jooksul abistanud 169 658 patsienti, neist 19 829 alla 15-aastast last. Hospitaliseeritud on selle aja jooksul 63 635 patsienti ehk 37,5 % patsientide koguhulgast.

Kuna aastate jooksul on tehtud ära suur töö kiirabi osutamise kvaliteedi tagamiseks, on kujunenud välja  elanikkonna toetus ja usaldus Karell Kiirabi vastu ja meid võetakse kui Eesti kiirabi loomulikku ja eesrindlikku osa, meie pakutud teenusega on patsientide enamus olnud rahul ja mõned vastastikused mittemõistmised patsientide või nende omastega oleme saanud alati lahendada kõigile osapooltele vastuvõetaval moel.

2013. aastal toimunud kiirabikonkursi tulemusena sai meile osaks suur tunnustus, kui Terviseamet pidas AS Karell Kiirabi vääriliseks osutama teenust Harju-Viru teeninduspiirkonnas ja osal Virumaa piirkonnast. Kokku saab seal paiknema 17 kiirabibrigaadi, mis seab meile uued, laiemad  perspektiivid ja väljakutsed. Võimekus selle territooriumi katmiseks tänapäevase kiirabivõrguga on meil väljaõppinud ja kogemustega personali, sõidukite, ruumide ja varustuse näol olemas.