Unustasid kasutajanime?  
  • Alusta perearstist

    Alusta perearstist

    Loe edasi

  • Kuidas kutsuda kiirabi?

    Kuidas kutsuda kiirabi?

    Kiirabi kutsumiseks helista numbrile 112. Kõne on tasuta kõigilt telefonidelt, sh mobiilidelt ja taksofonidest. Helistada on võimalik ka...

    Loe edasi

  • Tervisehäire! Kas Perearst või EMO?

    Tervisehäire! Kas Perearst või EMO?

    Ootamatult tekkiva tervisehäire puhul tekib igaühel küsimus, kust saada kiiresti abi. Vajalikku esmast abi osutab perearst või...

    Loe edasi

  • Digitaalne Kiirabikaart

    Digitaalne Kiirabikaart

    Kõik patsiendiga seotud digitaalsed kiirabikaardid on kättesaadavad PATSIENDIPORTAALIS

    Loe edasi

  • Kuidas anda tagasiside?

    Kuidas anda tagasiside?

    AS Karell Kiirabi tagasiside ja kaebuste menetlemise kord

    Loe edasi

  • Karell Kiirabi AS

    AS Karell Kiirabi alustas oma tegevust 2001. aasta 30. aprillil kel l 16:00, kui Lasnamäel Osmussaare tänav 10 asuvas Nissani keskuse ruumides olid valmis Tallinna elanikke aitama kaks arstibrigaadi.

    Sellele oli eelnenud pikaajaline ja keeruline ettevalmistustöö, mida viisid läbi selleaegse  ESS Kiirabi AS juhataja Urmas Piir ja vanemõde Ave Põlluaas. Viimane töötab kiirabiteenuse juhina tänaseni ja kuulub ka firma juhatusse, olles meie kõige pikema staažiga töötaja ja raudvara.

    Algus ei olnud kerge, palju energiat kulus tõestamisele, et niinimetatud eraomanduslik kiirabi on võimeline osutama teenust samal ja paremalgi tasemel kui seda juba pikka aega osutanud haiglad, sihtasutused ja muud erineva omandivormiga asutused. Praegu on Eestis kiirabi osutajatest ligikaudu pooled eraõiguslikud aktsiaseltsid.

    Aegade jooksul on vahetunud meie kiirabi nimetused – algsest ESS Päästest sai Falck Pääste, edasi saime G4S osaks ja praegu kanname AS Karell Kiirabi nime.

    2001. aasta sügisel  valmis ESS Kiirabi tugijaam Õismäele, sellega kujunes lõplikult välja meie teeninduspiirkond – Tallinn ja selle lähiümbrus, mis tähendab poolt Lasnamäed Smuuli teest ida poole, sellega piirnevat Pirita linnaosa, Viimsi, Jõelähtme ja Rae valdasid ning Maardu linna ning Õismäe tugijaamaga piirnevat Harku valda. Vajaduse tekkimisel oleme käinud patsiente teenindamas ka Tallinnast kaugemates piirkondades, kui Põhja-Eesti Häirekeskus seda vajalikuks on pidanud.

    Haiglatest on meil tihedad suhted põhiliselt Põhja –Eesti Regionaalhaiglaga, Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglatega ja Tallinna Lastehaiglaga – nendesse raviasutustesse hospitaliseerime põhilise hulga haiglaravi vajavaid patsiente ja saame neilt vajalikku tagasisidet oma töö kvaliteedi kohta. Koostööd oleme tegevuse algusest saadik teinud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga ja alates selle loomisest riikliku Tervishoiuametiga, praeguse Terviseametiga.

    Alustanud kahe, Õismäe tugijaama lisandumisel kolme arstibrigaadiga, alates 2004. aastast organiseerisime esimesed õebrigaadid, mis ennast kiiresti õigustasid. Praegu on meil kolmest kiirabibrigaadist kaks õebrigaadid, mida juhivad kas meie kogemustega kiirabiõed või suurte haiglate erakorralise meditsiini kogemustega õed. Kokku töötab meil üle viiekümne erakorralise meditsiini spetsialisti - arstid, õed ja kiirabitehnikud. 2011. ja 2012. aastal on väljakutsete arv aastas kokku kolme brigaadi peale ületanud 16 000 piiri ja näitab tõusutendentsi.

    Kokku on praegune AS Karell Kiirabi 2001. kuni 2012. aastani jooksul abistanud 169 658 patsienti, neist 19 829 alla 15-aastast last. Hospitaliseeritud on selle aja jooksul 63 635 patsienti ehk 37,5 % patsientide koguhulgast.

    Kuna aastate jooksul on tehtud ära suur töö kiirabi osutamise kvaliteedi tagamiseks, on kujunenud välja  elanikkonna toetus ja usaldus Karell Kiirabi vastu ja meid võetakse kui Eesti kiirabi loomulikku ja eesrindlikku osa, meie pakutud teenusega on patsientide enamus olnud rahul ja mõned vastastikused mittemõistmised patsientide või nende omastega oleme saanud alati lahendada kõigile osapooltele vastuvõetaval moel.

    2013. aastal toimunud kiirabikonkursi tulemusena sai meile osaks suur tunnustus, kui Terviseamet pidas AS Karell Kiirabi vääriliseks osutama teenust Harju-Viru teeninduspiirkonnas ja osal Virumaa piirkonnast. Kokku saab seal paiknema 17 kiirabibrigaadi, mis seab meile uued, laiemad  perspektiivid ja väljakutsed. Võimekus selle territooriumi katmiseks tänapäevase kiirabivõrguga on meil väljaõppinud ja kogemustega personali, sõidukite, ruumide ja varustuse näol olemas.

  • INFOLEHT PATSIENDILE

    Käesolev infoleht aitab Teil mõista kiirabi olemust, annab Teile ülevaate kiirabi tööst ning kasutatavast aparatuurist.
    PDFsuur

     MIS ON KIIRABI?

    Alati kui vajate vältimatut elutähtsat tervishoiuteenust
    HELISTAGE 112
    sest ainult selliselt saame Teile tagada kiire abi osutamise

    Kiirabi osutab kvaliteetset haiglaeelset tervishoiuteenust ägeda haigestumise, traumade ja mürgistuste korral, tagades koostöös häirekeskuste, päästeteenistuse ja politseiga siseriikliku turvalisuse igale Eesti Vabariigi territooriumil viibivale isikule.

    Kiirabitöö on riiklikult korraldatud ning kiirabipidaja oma tegevuses lähtub seadustes ja määrustes kehtivatest nõuetest. Kiirabid saavad väljakutse korralduse Häirekeskuselt. Häirekeskuse töötaja määrab vastavalt juhenditele väljakutse prioriteedi ja edastab selle teeninduspiirkonnas olevale kiirabibrigaadile.

    A(alfa) – prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline, ta seisund on stabiilne ning puudub oht abivajaja elule. Kiirabibrigaadi väljasaatmine võib toimuda kahe tunni jooksul. Abivajajal soovitatakse võimalusel pöörduda perearsti poole.

    B(bravo) – prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline ning puudub oht abivajaja elule või teade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet. Kiirabibrigaad saadetakse välja esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui kahe tunni jooksul.

    C(charlie) – prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on raske ja võib olla eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma nelja minuti jooksul.

    D(delta) – prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma ühe minuti jooksul. Vaba kiirabibrigaadi puudumise korral peab päästekorraldaja või valvearst katkestama varasema A- või B- prioriteediga väljakutse täitmise ning suunama kiirabibrigaadi D-prioriteediga väljakutsele. C- prioriteediga väljakutse on lubatud katkestada juhul, kui seda võimaldab patsiendi terviseseisund.

    Tagasi

    KES TÖÖTAVAD AS KARELL KIIRABIS?

    Kiirabi teeninduspiirkondades Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal on AS Karell Kiirabil kokku 12 tugipunkti. Tugipunktid on kiirabiautode varustamise ja korrastamise kohaks ning seal asuvad ka kiirabibrigaadi liikmete tööruumid. AS Karell Kiirabi koosseisu kuulub 18 kiirabibrigaadi, millest 2 on arstibrigaadid ja 16 on õebrigaadid.

    Kiirabibrigaad koosneb üldjuhul kolmest liikmest:
    • I liige – arsti-või õebrigaadi juht
    • II liige – õde või erakorralise meditsiini tehnik
    • III liige – operatiivsõiduki juhtimise õigust omav kiirabitehnik.
    Tagasi

    KIIRABIS KASUTATAVAD MEDITSIINISEADMED JA VAHENDID

    • Kiirabi erakorralised patsiendid vajavad pidevat jälgimist. See on võimalik tänu kvalifitseeritud meeskonnale ning spetsiaalsele aparatuurile, mis võib esmapilgul tunduda hirmutav ja keeruline. Kiirabiseadmed toetavad patsiendi elutähtsaid funktsioone ja võimaldavad jälgida patsiendi seisundit.

    • Mõni aparaat teeb alarmeerivat häält, teised on hääletud, kuid näitavad tihti muutuvaid graafikuid ja numbreid. Ärge muutuge ärevaks aparatuuri või selle helide pärast! Kiirabibrigaadi liikmed mõistavad kuidas aparatuur toimib, mida helid tähendavad ning vajadusel selgitavad aparatuuri otstarvet või funktsiooni.

    • Kiirabis jälgitakse patsiendi südametegevust monitori abil. Monitor on ühendatud patsiendiga elektroodide kaudu, mis kinnituvad kleepuvate padjakestega rindkerele. Monitor näitab südametöö graafilist kujutist. Monitoril olevad näidud võivad vahelduda kiiresti ning see on täiesti normaalne.

    • Pulssoksümeeter on seade vere hapnikusisalduse (küllastuse) määramiseks ja pulsi mõõtmiseks.

    • Glükomeeter mõõdab veresuhkrutaset nii kapillaarsest (sh sõrmeotsast) kui ka venoossest täisverest.

    • Tilkinfusioonisüsteemide abil on võimalik manustada patsiendile erinevaid ravimeid ja vedelikke. Infusioonisüsteem ühendatakse veenikanüüliga.

    • Erakorralise patsiendi transpordiks haigla EMO osakonda kasutatakse kandetooli, kandetekki või autoraami.

    Tagasi

    MIDA TEHA ENNE KIIRABI SAABUMIST?

    Selleks et tagada Teile või abivajajale kiire ja kvaliteetne kiirabiteenus palume Teil mitte katkestada telefonikõnet Häirekeskusega ja olla liinil nii kaua, kui seda palub Häirekeskuse töötaja ning tegutseda tema juhiste järgi kuni kiirabibrigaadi saabumiseni. Võimalusel saata keegi tänavale või uksele vastu, et kiirabibrigaad leiaks kiiresti sisenemistee.

    Võimaluse korral enne kiirabi saabumist palume valmis panna abivajaja:

    • varasemad väljavõtted haiguslugudest (e. haiglast väljastatud epikriisid) või kiirabikaardid

    • varasemate uuringute tulemused (nt kardiogrammid, analüüside vastused vms)

    • ravimid, mida abivajaja kasutab igapäevaselt

    • isikut tõendav dokument (pass / ID kaart / juhiluba)

    • perearsti poolt väljastatud väljavõte tervisekaardist kroonilist haigust (sealhulgas diabeet, hüpertooniatõbi, südame isheemiatõbi, südame rütmihäired, astma) põdevale ja pidevalt ravimeid vajavale patsiendile kiirabibrigaadile esitamiseks (selle olemasolul).

    Juhul, kui patsient vajab hospitaliseerimist, siis kiirabibrigaad informeerib patsienti millisesse haiglasse transport planeeritakse. Seetõttu palume Teil üles kirjutada Teile lähedase inimese telefoninumber, kellele soovite helistada ja oma tervise kohta käivat informatsiooni anda. Telefoni teel esmast informatsiooni oma tervise kohta saate anda vaid Teie ise. Haigla ei anna telefoni teel informatsiooni Teie terviseseisundi kohta. Teie poolt määratud kontaktisikutele ja telefoninumbritel ning Teie nõusolekul saab aga erakorralise meditsiini osakond (EMO) vajadusel Teie lähedastega ühendust võtta.

    Tagasi

    MIDA PEAKSIN KAASA VÕTMA HAIGLA ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKONDA (EMO)?

    • isikut tõendav dokument (pass / ID kaart / juhiluba)

    • igapäevaselt kasutatavad ravimid või nimekiri ravimitest

    • sobivad riided, et haiglas pärast erakorralist tervishoiuteenust või haiglaravi koju minna

    • raha või pangakaart EMO-s visiiditasu tasumiseks või haiglaravi järgselt voodipäeva eest tasumiseks, koju sõiduks vms

    • soovi korral vahetusjalatsid, isiklikud hügieenitarbed, mobiiltelefon (akulaadija)

    • haiglasse ei soovitata kaasa võtta väärtasju ja ehteid.

    Tagasi

    MIDA MA PEAKSIN VEEL KIIRABIST TEADMA?

    • Järgige raviskeemi mida perearst või eriarst on Teile määranud. Päeva jooksul tarvitage ravimeid vastavalt määratud skeemile. Kiirabi ei määra Teile pikaajalist ravi ja ei muuda olemasolevat raviskeemi. Kiirabi saab Teile osutada vältimatut abi.

    • Kiirabi osutab elutähtsat teenust. Enne kiirabi kutsumist kaaluge võimalust pöörduda perearsti poole, helistada nõuandetelefonidele või pöörduda ise erakorralise meditsiini osakonda.

    • Kutsuge kiirabi, kui Teie terviseseisund muutub äkki, kiiresti või lühikese aja jooksul märgatavalt halvemaks, teil on tekkinud äkki tugev valu või olete saanud eluohtliku trauma.

    • Kiirabi ei saa Teid haiglast tagasi koju transportida.

    • Igal inimesel on õigus saada tervishoiuteenust ja ravi ilma, et teda jäädvustatakse. Sellest tulenevalt palume võimaluse korral kiirabibrigaadide tööd mitte pildistada ja filmida.

    • Kiirabi teeb koostööd haiglate, politsei ja päästeasutustega. Kiirabil on teatud juhtudel, seaduses sätestatud korras, kohustus patsiendist teavitada politseid.

    • Kiirabist ei väljastata Teile teatist trauma või tervisekahju tuvastamiseks. Kui soovite tervisekahju tuvastamist, siis seda teeb kohtuekspertiis.

    • AS Karell Kiirabi annab endast parima, et pakkuda kvaliteetset tervishoiuteenust. Tagasisidet patsientidelt ootame: https://karellkiirabi.ee/et/tagasiside

    Tagasi 

    TÄIENDAVAD TELEFONINUMBRID

    Hädaabikõne Eestis ja Euroopa Liidus 112

    Mürgistusteabekeskus

    16662

    Perearsti nõuandetelefon

    1220
    +372 634 6630
    välismaalt

    Psühholoogiline kriisinõustamine 631 4300
    Ohvriabi kriisitelefon 116 006

    Emotsionaalse toe telefon (19:00 – 07:00)

    655 8088

    Ida-Viru Keskhaigla EMO (Jõhvi)

    331 1074

    Rakvere Haigla EMO

    322 9046

    Põhja Eesti Regionaalhaigla EMO (Tallinn)

    617 1369

    Tartu Ülikooli Kliinikum EMO

    731 8111

    Ida-Tallinna Keskhaigla EMO

    620 7040

    Järvamaa Haigla EMO (Paide)

    384 8155

    Lasteabi 116 111
    Kadunud laste telefon 116 000

    Nõuandetelefon „Lastearst kuuleb“

    1599 (tasuline 1€/min)

    Häirekeskus Eestis helistades välismaalt 6000 112
    Tagasi
  • Tagasiside ja kaebuste menetlemise kord

     
    1. AS Karell Kiirabi tagasiside ja kaebuste menetlemise korra eesmärgiks on:
    1.1. informatsiooni kogumine ja tagasiside saamine teenuste kvaliteedi kohta
    1.2. kaebuste ja ettepanekute võimalikult kiire läbivaatamise, lahendamise ja tagasiside andmise tagamine
    1.3. pakutavate teenustega rahulolu tagamine.
    2. Tagasisideks loetakse patsiendi või tema seadusliku esindaja ettepanekut, arvamust ning tänuavaldust, mis on esitatud suulises või kirjalikus vormis.
    3. Kaebuseks loetakse rahulolematust AS Karell Kiirabi poolt pakutavate teenuste või organisatsiooni suhtes.
    4. Kõik AS Karell Kiirabi töötajad, kes osalevad tagasiside või kaebuse menetlemise protsessis, järgivad konfidentsiaalsuse tagamise ning isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid. Juhul, kui kaebuse lahendamine nõuab kolmanda osapoole kaasamist, kooskõlastatakse see eelnevalt patsiendi või tema seadusliku esindajaga kirjalikult.
    5. Tagasiside ja kaebuse saab kirjalikult esitada:
    5.1. tavakirjaga, aadressile AS Karell Kiirabi Siduri 3, Tallinn 11313
    5.2. e-posti teel, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
    5.3. elektroonselt täidetava vormina kodulehel, www.karellkiirabi.ee
    5.4. vastaval vormil, mis on kättesaadav AS Karell Kiirabi kodulehel. Vorm saata või anda Karell Kiirabi töötajale.
    6. Kaebuses peab olema märgitud patsiendi nimi, kaebuse aluseks olevad selgesõnalised ja arusaadavad asjaolud, kaebuse esitaja nimi ning seos patsiendiga (kui kaebuse esitajaks ei ole tema ise) ja kaebuse esitaja kontaktandmed, kuhu vastus saadetakse. Kirjalikule kaebusele saadetakse kirjalik vastus. Anonüümset kaebust ei menetleta ja sellele vastust ei saadeta.
    7. Kirjalikule kaebusele vastatakse hiljemalt 15 päeva jooksul, alates kaebuse esitamisest. Kui kaebuse lahendamine võtab kauem aega, siis hiljemalt 30 päeva jooksul või informeeritakse kaebuse esitajat vastuse esitamise tähtajast.
    8. Suuliselt on võimalik kaebus või ettepanek esitada AS Karell Kiirabi juhatusele, eeldusel, et ei soovita kirjalikku vastust ning kaebus saab koheselt lahendatud ega vaja edasist käsitlemist.
    8.1. Suuliselt kaebust esitava isiku vastuvõtmisest võib keelduda, kui isik on agressiivse käitumisega või ei ole teovõimeline või ei väljenda oma soove selgelt või probleemi lahendamine ei kuulu AS Karell Kiirabi pädevusse (sellisel juhul suunatakse isik asutusse, kelle pädevusse küsimus kuulub).
    9. AS Karell Kiirabisse laekunud mitteanonüümne kirjalik tagasiside registreeritakse asutuse vastavas registris.
    AS Karell Kiirabi annab endast parima, et teenuse osutamisel tekkinud probleem lahenduse leiaks, kuid murelikul patsiendil/kliendil on alati õigus pöörduda:
     
    *Sotsiaalministeeriumi juures töötava nõuandva Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, aadressil Gonsiori 29, Tallinn või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
    *Eesti Patsientide Esindusühingu poole www.epey.ee või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
    *Terviseametisse, aadressil Paldiski mnt 81, Tallinn või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
    *Sotsiaalkindlustusamet, aadressil Endla 8, Tallinn või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
    *Õiguskantsleri Kantselei, aadressil Kohtu 8, Tallinn või https://www.oiguskantsler.ee/et/kuidas-esitada-avaldus
     
     
  • Tervisehäire! Kas Perearst või EMO?

    Allikas: Eesti Perearstide Selts

    Ootamatult tekkiva tervisehäire puhul tekib igaühel küsimus, kust saada kiiresti abi. Vajalikku esmast abi osutab perearst või pereõde Teie oma perearstikeskuses. Haiglate erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) kuhu viiakse tihti patsient kiirabiga pakutakse vältimatut abi, s.o meditsiiniabi, mille osutamise edasilükkamine või osutamata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

    Võrreldes EMOga, kus isepöördujate keskmine ooteaeg ületab nelja tundi, saab visiidi aega perearsti ja pereõe juurde planeerida. Samuti on võimalik saada visiidi ajal perearstikeskuses rohkem teavet oma haiguse olemuse ning profülaktika kohta. EMOs on fookuses raskes seisundis patsiendi kiirdiagnostika ja ravi alustamine.

    Selleks, et säästa nii oma aega kui ka tervishoiuasutuse ressurssi, soovitame Teil valida sobivaima variandi. Käesolev infoleht aitab otsustada, millisesse tervishoiuasutusse oma probleemiga pöörduda.

    Infolehed:

    TÄISKASVANU haigestumise puhul

    LAPSE haigestumise puhul  

  • Info üldarstiabi korralduse ja kättesaadavuse kohta

    Üldinformatsioon patsientidele kehtiva üldarstiabi korralduse ja kättesaadavuse kohta

    • Igal inimesel on perearst, kelle ta on reeglina ise valinud. Perearsti nimistusse registreerumine toimub kirjaliku avalduse alusel.
    • Kõikidel perearstidel on oma nimistu ehk registreeritud patsientide nimekiri, mille kinnitab Terviseamet.
    • Perearsti nimistu suurus jääb vahemikku 1200 kuni 2000 isikut. Kui nimistu on suurem kui 2400 isikut, peab perearstiga koos töötama teine arst.
    • Perearst on tema nimistusse registreerunutele esmase kontakti arstiks, see tähendab, et haigestunud inimene peab eelkõige pöörduma oma muredega selle perearsti poole, kelle nimistusse ta on kantud.
    • Juhul kui te ei ole rahul tervishoiuteenuse osutamisega on Teil õigus pöörduda Terviseameti järelevalveosakonna poole.

    Perearsti ja pereõe töökorraldusest:

    • Perearst töötab koos pereõega ning nende vastuvõtuajad peavad jääma igal tööpäeval ajavahemikku kell 8.00–18.00. Vähemalt ühel päeval nädalas peab vastuvõtt olema kuni kella 18.00-ni.
    • Perearsti tegevuskoht peab olema avatud ja patsientide vastuvõtule registreerimine tagatud tööpäeviti vähemalt kaheksa tundi päevas.
    • Teave perearsti tegevuskoha lahtioleku- ja vastuvõtuaegade ning andmed sidevahendite (telefon, e-posti aadress) kohta peavad olema nähtaval kohal perearsti tegevuskohas ja veebilehel selle olemasolul.
    • Perearst peab teavitama patsiente, kuhu ja kelle poole saab pöörduda arstiabi või meditsiinilise nõu saamiseks väljaspool vastuvõtu aega.
    • Perearst korraldab oma ajutise äraoleku ajal ennast asendama teise perearsti.
    • Perearsti vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas (viiel tööpäeval nädalas vähemalt neli tundi päevas, kusjuures vähemalt üks vastuvõtt nädalas toimub õhtusel ajal - kuni kella 18.00). Vastuvõtule lisandub aeg muudeks perearsti tööjuhendis ette nähtud tegevusteks (koduvisiidid, ennetav tervisekontroll kuni 18 a. lastele, sidevahendite teel nõustamine).
    • Pereõe vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas, sellele lisandub aeg muudeks pereõe tööjuhendis ette nähtud tegevusteks (koduvisiidid, ennetav tervisekontroll kuni 18 a lastele, sidevahendite teel nõustamine).
    • Üldarstiabi osutaja (perearstikeskus) peab korraldama ägeda tervisehäirega patsiendile vastuvõtu pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul. Sellest tähtajast kinnipidamiseks peab perearst vajadusel pikendama oma vastuvõtu aega.
    • Tervisetõend, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamisega seotud, tuleb patsiendile väljastada 15 päeva jooksul.
    • Kindlustatud isikud ei pea perearsti juures visiiditasu maksma. Perearsti koduvisiidi tasu on kuni 5 eurot. Koduvisiidi eest ei või nõuda visiiditasu rasedalt, kelle raseduse on arst tuvastanud ja alla kaheaastaselt kindlustatult. Visiiditasu ühe koduvisiidi eest ei või ületada 5 eurot sõltumata kindlustatute arvust sama koduvisiidi kohta. Koduvisiidi vajaduse hindab ja otsustab perearst.
    • Üleriigiliselt perearsti nõuandetelefonilt on võimalik saada ööpäev läbi nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes. Nõu antakse eesti ja vene keeles.

    Nõuandeliini numbrid on:

    1220 (mobiililt helistades rakendub mobiilsideoperaatori hinnakirjapõhine tariif)
    +372 6346 630 (saab helistada nii Eesti siseselt kui ka välismaalt).

  • Privaatsuspoliitika

    Isikuandmete töötlemise üldpõhimõtted

    1. Üldine teave
    Isikuandmed on igasugune selline teave füüsilise isiku kohta, mille alusel on vastav isik võimalik kas kaudselt või otseselt tuvastada. Inimese isikuandmete hulka kuuluvad näiteks tema nimi, aadress, kontaktandmed, aga samuti teave varandusliku seisukorra kohta jms. Lisaks kuuluvad isikuandmete hulka oma loomult tundlikumad andmed ehk eriliiki isikuandmed, milleks on muu hulgas inimese tervise andmed.
    Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming. AS Karell Kiirabi töötleb isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, tervishoiuteenuste osutamiseks.

    2. Töötlemise õiguslikud alused

    2.1. AS Karell Kiirabi on tervishoiuteenuse osutaja, kellel on saladuse hoidmise kohustus ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-st 41 tulenev õigus töödelda andmesubjekti nõusolekuta tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid ning §-st 593 lg2 alusel juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks.
    2.2. Töötleme Teie isikuandmeid, kui:
    2.2.1. pöördute kiirabisse või kutsute kiirabi läbi Häirekeskuse endale või kellelgi teisele;
    2.2.2. patsient on märkinud Teid oma kontaktisikuks;
    2.2.3. soovite enda ravidokumentide väljastamist;
    2.2.4. saadate või esitate meile selgitustaotluse, märgukirja, teabenõude, kaebuse, ettepaneku või tänukirja;
    2.2.5. kandideerite meile tööle;
    2.2.6. külastate meie veebilehte – info arvuti ja meie veebilehe kasutamise kohta (näiteks arvuti IP aadress, geograafiline asukoht, veebilehitseja tüüp ja versioon, operatsioonisüsteem, külastuse aeg ja -kestus, lehekülgede vaatamise ja lehekülgedel liiklemise statistika).
    2.3. Kogutud andmete säilitamisel lähtume õigusaktides toodud tähtaegadest.

     

    3. Turvakaamerad
    3.1. AS Karell Kiirabi mõnede tugipunktide territooriumil on vara säilimist ohustavate olukordade ärahoidmiseks, ohuolukorrale reageerimiseks või vara kahjustamisel kahju tekitaja väljaselgitamiseks paigaldatud turvakaamerad.
    3.2. AS Karell Kiirabi territooriumile paigaldatud kaamerad asuvad hoonete välisseintel või siseruumides, need edastavad reaalajas pilti, salvestavad selle ning võimaldavad seda hiljem töödelda ja taasesitada. Kaameratega ei ole lubatud salvestada heli ega jälgida konkreetset inimest, vaid ainult kindlat ala (nt ruumi või õueala) ja seal toimuvat. Hoones teavitavad kaamerate kasutamisest kaamera kujutisega sildid.
    3.3. Kaamerate abil saadud andmete töötlemisel kasutame selliseid turvameetmeid, mis kaitsevad kogutud andmeid tahtmatu või ilma loata jälgimise, kopeerimise, muutmise, teisaldamise ja kustutamise eest. Kaamerate salvestistele on õigus ligi pääseda ainult selleks volitatud töötajatel. Salvestisi tohib edastada väljapoole AS Karell Kiirabi või võimaldada neile juurdepääsu ainult juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus (nt politseile).
    3.4. Kaamerate salvestisi säilitatakse 30 kalendripäeva. Pärast tähtaja möödumist kustutame salvestised kas andmete kustutamise funktsiooni või andmete üle salvestamisega, sõltuvalt kaamera tehnilistest võimalustest.

    4. Turvalisus
    AS Karell Kiirabi infosüsteemides hoitavate andmete turvalisuse tagamiseks on kehtestatud ettevaatusabinõud, et kaitsta teavet kadumise, väärkasutuse ja muutmise eest. Turvalisus- ja privaatsuspoliitikat vaadatakse perioodiliselt üle ja täiustatakse vastavalt vajadusele. Teie infole on juurdepääs ainult selleks volitatud isikutel.

    5. Isikuandmete kaitse
    5.1. AS Karell Kiirabi rakendab kõiki ettevaatusabinõusid (sh administratiivsed, tehnilised ja füüsilised meetmed) patsiendi isikuandmete kaitsmiseks. Juurdepääs andmete muutmiseks ja töötlemiseks on ainult selleks volitatud isikutel.
    5.2. AS Karell Kiirabi võib avaldada Teie isikuandmeid:
    5.2.1. seaduspärase nõudmise alusel – nt politsei, Eesti Haigekassa, Terviseamet, kindlustusandja kindlustusjuhtumi esinemisel jms.
    5.2.2. oma õiguste kaitseks ja turvalisuse tagamiseks – nt pettuse, vara hävimise vms kahtluse korral.

    6. Enda kohta käivate andmetega tutvumine
    6.1. Teil on õigus:
    6.1.1. tutvuda andmetega, mida oleme Teie kohta kogunud;
    6.1.2. taotleda ebaõigete isikuandmete parandamist või täiendamist, kui need on valed või ebapiisavad;
    6.1.3. nõuda isikuandmete, mille kasutamiseks puudub meil seaduslik alus, kustutamist;
    6.1.4. taotleda isikuandmete töötlemise piiramist (nt ajaks kui Teie isikuandmete õigsust kontrollitakse);
    6.1.5. esitada vastuväiteid Teid puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes.
    6.2. Enda kohta esitatud vastuväiteid Teid puudutavate isikuandmete töötlemise kohta esitage meile omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud taotlus. Taotluse võib esitada kohapeal ja anda see struktuuriüksuse juhataja kätte või saata postiga aadressile Siduri 3, Tallinn 11313 või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
    6.3. Vastuväidete korral vastame Teie esitatud taotlusele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Teie kohta kogutud andmed väljastame vastavalt Teie soovile kas paberil või elektrooniliselt. Kui meil on põhjendatud kahtlused taotluse esitanud isiku identiteedi suhtes, võime nõuda taotluse esitaja isiku tuvastamiseks täiendava teabe esitamist. Andmed väljastatakse isikut tõendava dokumendi alusel või krüpteeritult isikukoodile.
    6.4. Teie andmete turvalisuse huvides telefoni teel andmeid ning infot patsiendi kohta ei väljastata.
    6.5. Isikuandmeid ei väljastata, kui see võib:
    6.5.1. kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
    6.5.2. takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist;
    6.5.3. raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses;
    6.5.4. ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitsmist.

    7. Õiguste kaitse ja kontaktandmed
    7.1. Isikuandmete töötlemisega seonduvate küsimustega on Teil võimalus pöörduda AS Karell Kiirabi andmekaitsespetsialisti poole.
    7.2. Vastutav töötleja on AS Karell Kiirabi, registrikood 10368215, aadress Siduri 3, Tallinn 11313, e-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., veebilehe aadress www.karellkiirabi.ee, telefon +372 510 8485.

    7.3. Juhul kui Te leiate, et oleme isikuandmete töötlemisel rikkunud Teie õigusi, on Teil võimalus pöörduda kaebusega AS Karell Kiirabi andmekaitsespetsialisti või Andmekaitse Inspektsiooni poole (Väike-Ameerika 19, Tallinn 10129, e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.).
    7.4. AS Karell Kiirabi teeb kõik selleks, et kaitsta Teie isikuandmeid, järgida andmekaitset ja privaatsust reguleerivaid õigusakte.

    Kinnitaja: AS Karell Kiirabi juhatus
    Kinnitatud: 31.10.2018 nr 1-1/10
    Koostaja: andmekaitse töögrupp