• Alusta perearstist

    Alusta perearstist

    Loe edasi

  • Kuidas kutsuda kiirabi?

    Kuidas kutsuda kiirabi?

    Kiirabi kutsumiseks helista numbrile 112. Kõne on tasuta kõigilt telefonidelt, sh mobiilidelt ja taksofonidest. Helistada on võimalik ka...

    Loe edasi

  • Tervisehäire! Kas Perearst või EMO?

    Tervisehäire! Kas Perearst või EMO?

    Ootamatult tekkiva tervisehäire puhul tekib igaühel küsimus, kust saada kiiresti abi. Vajalikku esmast abi osutab perearst või...

    Loe edasi

  • Digitaalne Kiirabikaart

    Digitaalne Kiirabikaart

    Kõik patsiendiga seotud digitaalsed kiirabikaardid on kättesaadavad PATSIENDIPORTAALIS

    Loe edasi

  • Kuidas anda tagasiside?

    Kuidas anda tagasiside?

    AS Karell Kiirabi tagasiside ja kaebuste menetlemise kord

    Loe edasi

INFOLEHT PATSIENDILE

Käesolev infoleht aitab Teil mõista kiirabi olemust, annab Teile ülevaate kiirabi tööst ning kasutatavast aparatuurist.

 MIS ON KIIRABI?

Alati kui vajate vältimatut elutähtsat tervishoiuteenust
HELISTAGE 112
sest ainult selliselt saame Teile tagada kiire abi osutamise

Kiirabi osutab kvaliteetset haiglaeelset tervishoiuteenust ägeda haigestumise, traumade ja mürgistuste korral, tagades koostöös häirekeskuste, päästeteenistuse ja politseiga siseriikliku turvalisuse igale Eesti Vabariigi territooriumil viibivale isikule.

Kiirabitöö on riiklikult korraldatud ning kiirabipidaja oma tegevuses lähtub seadustes ja määrustes kehtivatest nõuetest. Kiirabid saavad väljakutse korralduse Häirekeskuselt. Häirekeskuse töötaja määrab vastavalt juhenditele väljakutse prioriteedi ja edastab selle teeninduspiirkonnas olevale kiirabibrigaadile.

A(alfa) – prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline, ta seisund on stabiilne ning puudub oht abivajaja elule. Kiirabibrigaadi väljasaatmine võib toimuda kahe tunni jooksul. Abivajajal soovitatakse võimalusel pöörduda perearsti poole.

B(bravo) – prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline ning puudub oht abivajaja elule või teade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet. Kiirabibrigaad saadetakse välja esimesel võimalusel, ent mitte hiljem kui kahe tunni jooksul.

C(charlie) – prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on raske ja võib olla eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma nelja minuti jooksul.

D(delta) – prioriteediga väljakutsega on tegemist juhul, kui abivajaja seisund on eluohtlik. Kiirabibrigaadi väljasaatmine peab toimuma ühe minuti jooksul. Vaba kiirabibrigaadi puudumise korral peab päästekorraldaja või valvearst katkestama varasema A- või B- prioriteediga väljakutse täitmise ning suunama kiirabibrigaadi D-prioriteediga väljakutsele. C- prioriteediga väljakutse on lubatud katkestada juhul, kui seda võimaldab patsiendi terviseseisund.

Tagasi

KES TÖÖTAVAD AS KARELL KIIRABIS?

Kiirabi teeninduspiirkondades Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal on AS Karell Kiirabil kokku 12 tugipunkti. Tugipunktid on kiirabiautode varustamise ja korrastamise kohaks ning seal asuvad ka kiirabibrigaadi liikmete tööruumid. AS Karell Kiirabi koosseisu kuulub 18 kiirabibrigaadi, millest 2 on arstibrigaadid ja 16 on õebrigaadid.

Kiirabibrigaad koosneb üldjuhul kolmest liikmest:
  • I liige – arsti-või õebrigaadi juht
  • II liige – õde või erakorralise meditsiini tehnik
  • III liige – operatiivsõiduki juhtimise õigust omav kiirabitehnik.
Tagasi

KIIRABIS KASUTATAVAD MEDITSIINISEADMED JA VAHENDID

  • Kiirabi erakorralised patsiendid vajavad pidevat jälgimist. See on võimalik tänu kvalifitseeritud meeskonnale ning spetsiaalsele aparatuurile, mis võib esmapilgul tunduda hirmutav ja keeruline. Kiirabiseadmed toetavad patsiendi elutähtsaid funktsioone ja võimaldavad jälgida patsiendi seisundit.

  • Mõni aparaat teeb alarmeerivat häält, teised on hääletud, kuid näitavad tihti muutuvaid graafikuid ja numbreid. Ärge muutuge ärevaks aparatuuri või selle helide pärast! Kiirabibrigaadi liikmed mõistavad kuidas aparatuur toimib, mida helid tähendavad ning vajadusel selgitavad aparatuuri otstarvet või funktsiooni.

  • Kiirabis jälgitakse patsiendi südametegevust monitori abil. Monitor on ühendatud patsiendiga elektroodide kaudu, mis kinnituvad kleepuvate padjakestega rindkerele. Monitor näitab südametöö graafilist kujutist. Monitoril olevad näidud võivad vahelduda kiiresti ning see on täiesti normaalne.

  • Pulssoksümeeter on seade vere hapnikusisalduse (küllastuse) määramiseks ja pulsi mõõtmiseks.

  • Glükomeeter mõõdab veresuhkrutaset nii kapillaarsest (sh sõrmeotsast) kui ka venoossest täisverest.

  • Tilkinfusioonisüsteemide abil on võimalik manustada patsiendile erinevaid ravimeid ja vedelikke. Infusioonisüsteem ühendatakse veenikanüüliga.

  • Erakorralise patsiendi transpordiks haigla EMO osakonda kasutatakse kandetooli, kandetekki või autoraami.

Tagasi

MIDA TEHA ENNE KIIRABI SAABUMIST?

Selleks et tagada Teile või abivajajale kiire ja kvaliteetne kiirabiteenus palume Teil mitte katkestada telefonikõnet Häirekeskusega ja olla liinil nii kaua, kui seda palub Häirekeskuse töötaja ning tegutseda tema juhiste järgi kuni kiirabibrigaadi saabumiseni. Võimalusel saata keegi tänavale või uksele vastu, et kiirabibrigaad leiaks kiiresti sisenemistee.

Võimaluse korral enne kiirabi saabumist palume valmis panna abivajaja:

  • varasemad väljavõtted haiguslugudest (e. haiglast väljastatud epikriisid) või kiirabikaardid

  • varasemate uuringute tulemused (nt kardiogrammid, analüüside vastused vms)

  • ravimid, mida abivajaja kasutab igapäevaselt

  • isikut tõendav dokument (pass / ID kaart / juhiluba)

  • perearsti poolt väljastatud väljavõte tervisekaardist kroonilist haigust (sealhulgas diabeet, hüpertooniatõbi, südame isheemiatõbi, südame rütmihäired, astma) põdevale ja pidevalt ravimeid vajavale patsiendile kiirabibrigaadile esitamiseks (selle olemasolul).

Juhul, kui patsient vajab hospitaliseerimist, siis kiirabibrigaad informeerib patsienti millisesse haiglasse transport planeeritakse. Seetõttu palume Teil üles kirjutada Teile lähedase inimese telefoninumber, kellele soovite helistada ja oma tervise kohta käivat informatsiooni anda. Telefoni teel esmast informatsiooni oma tervise kohta saate anda vaid Teie ise. Haigla ei anna telefoni teel informatsiooni Teie terviseseisundi kohta. Teie poolt määratud kontaktisikutele ja telefoninumbritel ning Teie nõusolekul saab aga erakorralise meditsiini osakond (EMO) vajadusel Teie lähedastega ühendust võtta.

Tagasi

MIDA PEAKSIN KAASA VÕTMA HAIGLA ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKONDA (EMO)?

  • isikut tõendav dokument (pass / ID kaart / juhiluba)

  • igapäevaselt kasutatavad ravimid või nimekiri ravimitest

  • sobivad riided, et haiglas pärast erakorralist tervishoiuteenust või haiglaravi koju minna

  • raha või pangakaart EMO-s visiiditasu tasumiseks või haiglaravi järgselt voodipäeva eest tasumiseks, koju sõiduks vms

  • soovi korral vahetusjalatsid, isiklikud hügieenitarbed, mobiiltelefon (akulaadija)

  • haiglasse ei soovitata kaasa võtta väärtasju ja ehteid.

Tagasi

MIDA MA PEAKSIN VEEL KIIRABIST TEADMA?

  • Järgige raviskeemi mida perearst või eriarst on Teile määranud. Päeva jooksul tarvitage ravimeid vastavalt määratud skeemile. Kiirabi ei määra Teile pikaajalist ravi ja ei muuda olemasolevat raviskeemi. Kiirabi saab Teile osutada vältimatut abi.

  • Kiirabi osutab elutähtsat teenust. Enne kiirabi kutsumist kaaluge võimalust pöörduda perearsti poole, helistada nõuandetelefonidele või pöörduda ise erakorralise meditsiini osakonda.

  • Kutsuge kiirabi, kui Teie terviseseisund muutub äkki, kiiresti või lühikese aja jooksul märgatavalt halvemaks, teil on tekkinud äkki tugev valu või olete saanud eluohtliku trauma.

  • Kiirabi ei saa Teid haiglast tagasi koju transportida.

  • Igal inimesel on õigus saada tervishoiuteenust ja ravi ilma, et teda jäädvustatakse. Sellest tulenevalt palume võimaluse korral kiirabibrigaadide tööd mitte pildistada ja filmida.

  • Kiirabi teeb koostööd haiglate, politsei ja päästeasutustega. Kiirabil on teatud juhtudel, seaduses sätestatud korras, kohustus patsiendist teavitada politseid.

  • Kiirabist ei väljastata Teile teatist trauma või tervisekahju tuvastamiseks. Kui soovite tervisekahju tuvastamist, siis seda teeb kohtuekspertiis.

  • AS Karell Kiirabi annab endast parima, et pakkuda kvaliteetset tervishoiuteenust. Tagasisidet patsientidelt ootame: https://karellkiirabi.ee/et/tagasiside

Tagasi 

TÄIENDAVAD TELEFONINUMBRID

Mürgistusteabekeskus

16662

Perearsti nõuandetelefon

1220
+372 6 346 630
välismaalt

Lasteabi

116 111

Psühholoogiline kriisinõustamine

6 314 300

Emotsionaalse toe telefon (19:00 – 07:00)

6 558 088

Ida-Viru Keskhaigla EMO (Jõhvi)

3 311 074

Rakvere Haigla EMO

3 229 046

Põhja Eesti Regionaalhaigla EMO (Tallinn)

6 171 369

Tartu Ülikooli Kliinikum EMO

7 318 111

Ida-Tallinna Keskhaigla EMO

6 207 040

Järvamaa Haigla EMO (Paide)

3 848 155

Nõuandetelefon „Lastearst kuuleb“

1599 (tasuline 1€/min)

Tagasi

Karell Kiirabi AS

AS Karell Kiirabi alustas oma tegevust 2001. aasta 30. aprillil kel l 16:00, kui Lasnamäel Osmussaare tänav 10 asuvas Nissani keskuse ruumides olid valmis Tallinna elanikke aitama kaks arstibrigaadi.

Sellele oli eelnenud pikaajaline ja keeruline ettevalmistustöö, mida viisid läbi selleaegse  ESS Kiirabi AS juhataja Urmas Piir ja vanemõde Ave Põlluaas. Viimane töötab kiirabiteenuse juhina tänaseni ja kuulub ka firma juhatusse, olles meie kõige pikema staažiga töötaja ja raudvara.

Algus ei olnud kerge, palju energiat kulus tõestamisele, et niinimetatud eraomanduslik kiirabi on võimeline osutama teenust samal ja paremalgi tasemel kui seda juba pikka aega osutanud haiglad, sihtasutused ja muud erineva omandivormiga asutused. Praegu on Eestis kiirabi osutajatest ligikaudu pooled eraõiguslikud aktsiaseltsid.

Aegade jooksul on vahetunud meie kiirabi nimetused – algsest ESS Päästest sai Falck Pääste, edasi saime G4S osaks ja praegu kanname AS Karell Kiirabi nime.

2001. aasta sügisel  valmis ESS Kiirabi tugijaam Õismäele, sellega kujunes lõplikult välja meie teeninduspiirkond – Tallinn ja selle lähiümbrus, mis tähendab poolt Lasnamäed Smuuli teest ida poole, sellega piirnevat Pirita linnaosa, Viimsi, Jõelähtme ja Rae valdasid ning Maardu linna ning Õismäe tugijaamaga piirnevat Harku valda. Vajaduse tekkimisel oleme käinud patsiente teenindamas ka Tallinnast kaugemates piirkondades, kui Põhja-Eesti Häirekeskus seda vajalikuks on pidanud.

Haiglatest on meil tihedad suhted põhiliselt Põhja –Eesti Regionaalhaiglaga, Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglatega ja Tallinna Lastehaiglaga – nendesse raviasutustesse hospitaliseerime põhilise hulga haiglaravi vajavaid patsiente ja saame neilt vajalikku tagasisidet oma töö kvaliteedi kohta. Koostööd oleme tegevuse algusest saadik teinud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga ja alates selle loomisest riikliku Tervishoiuametiga, praeguse Terviseametiga.

Alustanud kahe, Õismäe tugijaama lisandumisel kolme arstibrigaadiga, alates 2004. aastast organiseerisime esimesed õebrigaadid, mis ennast kiiresti õigustasid. Praegu on meil kolmest kiirabibrigaadist kaks õebrigaadid, mida juhivad kas meie kogemustega kiirabiõed või suurte haiglate erakorralise meditsiini kogemustega õed. Kokku töötab meil üle viiekümne erakorralise meditsiini spetsialisti - arstid, õed ja kiirabitehnikud. 2011. ja 2012. aastal on väljakutsete arv aastas kokku kolme brigaadi peale ületanud 16 000 piiri ja näitab tõusutendentsi.

Kokku on praegune AS Karell Kiirabi 2001. kuni 2012. aastani jooksul abistanud 169 658 patsienti, neist 19 829 alla 15-aastast last. Hospitaliseeritud on selle aja jooksul 63 635 patsienti ehk 37,5 % patsientide koguhulgast.

Kuna aastate jooksul on tehtud ära suur töö kiirabi osutamise kvaliteedi tagamiseks, on kujunenud välja  elanikkonna toetus ja usaldus Karell Kiirabi vastu ja meid võetakse kui Eesti kiirabi loomulikku ja eesrindlikku osa, meie pakutud teenusega on patsientide enamus olnud rahul ja mõned vastastikused mittemõistmised patsientide või nende omastega oleme saanud alati lahendada kõigile osapooltele vastuvõetaval moel.

2013. aastal toimunud kiirabikonkursi tulemusena sai meile osaks suur tunnustus, kui Terviseamet pidas AS Karell Kiirabi vääriliseks osutama teenust Harju-Viru teeninduspiirkonnas ja osal Virumaa piirkonnast. Kokku saab seal paiknema 17 kiirabibrigaadi, mis seab meile uued, laiemad  perspektiivid ja väljakutsed. Võimekus selle territooriumi katmiseks tänapäevase kiirabivõrguga on meil väljaõppinud ja kogemustega personali, sõidukite, ruumide ja varustuse näol olemas.