https://www.whs.mil/

https://intermountainhealthcare.org/

Ida-Virumaal Niinsaares peetud kriisiõppusel harjutati muu hulgas seda, kuidas anda abi õnnetustes, mida tihti põhjustab alkoholi liigtarbimine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Karell Kiirabi juhatuse liige Lenne Rätsep kardab, et 1. juulist langev alkoholi hind tõstab kiirabi töökoormust.

"Tõenduspõhine ja kliiniline meditsiin ütleb seda, et kui alkoholi hind on madalam, siis tõuseb surmade ja õnnetusjuhtumite arv ning elumus väheneb. Me loodame, et alkoholi hind ei tõsta kiirabi väljakutsete hulka, aga reaalsus võib olla teine," rääkis Rätsep.

Selleks, et alkoholiga seotud õnnetusi oleks vähem, soovitas terviseameti esindaja, et alati peaks alkoholi tarvitavas seltskonnas olema vähemalt üks kaine inimene.

"Alati on kaine mees seltskonnas teretulnud. Proovige alati hoida seltskonnas üks, heal juhul kaks inimest, kes on võimelised jälgima, mis toimub, ja vajaduse korral pöörama tähelepanu asjaolule, kui midagi on väga valesti," selgitas terviseameti kriisireguleerimise nõunik Karena Leiger.

Toimetaja: Merili Nael

Selle nädala algusest on Karell Kiirabi AS esimene kiirabiteenuse pakkuja Eestis, kes katsetatava programmi raames teavitab perearsti tema nimistus olevale patsiendile tehtud kiirabivisiidist.
Programmi esialgne kestus on kuus kuud, siis toimub tehtu analüüs ning perearstide tagasiside hindamine. Vajadusel tehakse ettepanekud kehtiva määruse täiendamiseks või muutmiseks.

Kiirabibrigaadi pidaja teavitab perearsti ühe tööpäeva jooksul tema perearstinimistus olevale isikule tehtud kiirabivisiidist. Eesmärgiks on esmatasandi terviseteenuste sidusus ja kõrgem kvaliteet. Käimasolevat katseprojekti rakendatakse Lääne-Virumaal, tegevuse ulatust loodetakse tulevikus suurendada.

"Koostööd reguleeriv määrus on vastu võetud juba 2002. aastal ning vahepealsel ajal on toimunud mitmeid olulisi muudatusi dokumenteerimise süsteemis. Üle on mindud paberkandjal kiirabikaardilt elektroonilisele ning kiirabikaart on nähtav e-tervises nii patsiendile kui ka perearstile. Kuigi on loodud efektiivne digilahendus, ei ole automaatset perearsti teavitamise süsteemi. Pilootprojekti raames tahame ära kaardistada koostöövajaduse, leida üles tugevad ja nõrgad kohad. Projekt viiakse läbi omavahenditest, seda kõike ikka selleks, et abi vajav inimene saaks parimat võimalikku ravi igal vajalikul etapil hästi informeeritud spetsialistide hoole all," rääkis Karell Kiirabi AS-i juhatuse liige Lenne Rätsep katseprojektiga alustamise põhjustest.

Seoses ümberkorralduste ja töö efektiivsemaks muutmisega on toimunud Viru Haiglas ja Viru Haigla tütarettevõtetes mitmed ümberkorraldused.

11.08.2017 kutsuti tagasi Karell Kiirabi juhatuse liikmed Peeter Puskai ja Ave Põlluaas ning määrati uus juhatus. Karell Kiirabi juhatuse liikmetena asuvad tööle Viru Haigla juhatuse esimees Meelis Kukk ja Viru Haigla meditsiiniteenuste arendusjuht Lenne Rätsep,
Ave Põlluaas jätkab kiirabiteenuse juhina kuni 18. Augustini. Peeter Puskai kohustused võtab üle Meelis Kukk.

Meelis Kukk
Tel.: 56 909 770
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Lenne Rätsep
Tel.: 50 11 325
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Võrreldes eelmiste aastatega on terviseamet tänavu vähendanud kiirabi rahastust sadade tuhandete eurode võrra: kokku on tõmmatud personalikulud ja väiksem on ka kiirabibrigaadide ravimite ja meditsiinitarvikute eelarve.

Eesti Kiirabi Liit terviseameti tegevust õiguspäraseks ei pea, sest riigi poolt käsku eelarve vähendamiseks terviseametile antud ei ole, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kui võrrelda kiirabi tänast eelarvet eelmise aastaga, siis sel aastal oleks kiirabil raha justkui 1,7 miljoni euro võrra rohkem.

Eesti Kiirabi liidu juhatuse esimehe Ago Kõrgvee sõnul on ligi sadade tuhandete eurode suurune kokkuhoid tekitatud näiteks töötasu fondi arvelt.

Terviseameti peadirektori asetäitja tervishoiu alal Üllar Kaljumäe kinnitab, et personalikulusid on vähendatud 326 000 euro võrra. "Algsete teadmiste pealt me planeerisime, et kiirabitöötaja on keskeltläbi seitse päeva haige. Tegelikkuses 2014-2016 andmete põhjal on keskmine haigusperiood 5,3 päeva. Seetõttu me korrigeerisime ühe päeva allapoole ja rahastame kuut järjestikust haiguspäevaga seotud personalikulu," selgitas Kaljumäe.

Kõrgvee sõnul on vähendatud ka koolitusel viibivatele töötajatele töötasu maksmist - kui muidu tuli hüvitada töötajatele 60 minutit koolitusel viibimise eest ehk kogu kaheksa tunnine koolituspäev, siis nüüd loeb terviseamet akadeemilise tunni pikkuseks 45 minutit ehk hüvitatud saab koolitus kuni 7 tunni ulatuses.

Kõrgvee ütleb, et kokku on tõmmatud ka kiirabibrigaadide ravimite ja meditsiinitarvikute eelarvet 5-7% ulatuses.

Küsimusele, kuidas mõjutavad väiksemad lepingumahud kiirabi töö kvaliteeti ja kättesaadavust, vastas Kõrgvee aga nii: "Ravi kättesaadavus loodetavasti sellest ei muutu. Aga selline käitumine põhjustab meelehärmi ja usaldamatust."

09.09.2016 a toimus Kohtla-Järve Kultuurikeskuse esisel platsil õppeaasta alustamise kogupere üritus mudilastele ning algklasside õpilastele "Pliiatsipidu" kus lastel on võimalus tutvuda linna operatiivtalitustega.

    

26.04.2016 meie brigaad koosseisus Andres Siig, Ljudmilla Gundarova (I liige), Mikhail Tatarintsev (II liige) ja Andrus Mäeots (III liige) osalesid esimest korda Traumapäeval, mis oli organiseeritud PERHi poolt.
PERHi kiirabi osakonna juhataja dr. A. Popovi sõnul oli meie personal motiveeritud ja said väga hästi hakkama võistlusesl individuaalsimulatsioonidega, kus saavutasid III koha. Samuti toimetasid nad suurepäraselt suurõnnetuse simulatsioonil, kus tekkis hästi funktsioneeriv meeskond, mis sai oma ülesannetega ilusasti hakkama.
Dr. Popov loodab, et traumapäev oli väga õpetlik kõigidele osalejatedele ja et edaspidine koostöö Karell Kiirabiga jätkub edukalt ka tulevikus. Samuti ootab ta meie aktiivse osalemist järgmistel analoogsetel üritustel.

7. märtsist 2016 alustab tööd AS Karell Kiirabi vanemarsti ametikohal Viktoria Pronevitš.

e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

1. Jaanuarist 2016 alustas tööd Harju-Viru õendusjuhi ametikohal Toomas Mikk.

e-post:  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

tel:  +372 56817748

Alates 09. novembrist asus juhatuse uue liikmena tööle Peeter Puskai. Senine juhatuse liige Jaak Tälli jätkab nõukogu liikmena.

Peale Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetamist on Peeter töötanud spetsialisti-, valdkonnajuhi-, tegevjuhi- ja tippjuhina erinevates ettevõtetes. Viimased ca 9 aastat juhtis ta tunnustatud koolitusfirmat Invicta.

Peetri vastutusalaks Karell Kiirabis on üldjuhtimine. Ave Põlluaas jätkab juhatuse liikmena ning kiirabiteenuse juhina.

15.06.2015 kell 08:00 Iisakus alustas tööd uus kiirabijaam ja nüüd Iisaku 2-liikmeline kiirabibrigaad pakub klassikalist kiirabiteenust aastaringselt.

Pealinn

Aasta lõpu seisuga töötas mullu Eestis kokku 95 kiirabibrigaadi ja 1400 kiirabitöötajat, olemasolevatele brigaadidele lisandub tänavu veel seitse kiirabi õebrigaadi.
SA Pärnu Haigla saab juurde ühe brigaadi koos uue baasiga Häädemeestel, AS Valga Haigla ühe brigaadi Valga linnas, Tartu Kiirabi ühe brigaadi Tartu linnas koos uue baasiga, AS Karell Kiirabi ühe brigaadi Tapal, SA PERH ühe brigaadi Sauel koos uue baasiga ja Tallinna Kiirabi kaks brigaadi Tallinna linnas, teatas terviseamet. Kiirabi­arstiga brigaade on Eestis kokku 19, ülejäänud on õebrigaadid.

Eelmisest aastast tegutseb Eestis kokku 11 kiirabiasutust varasema 24 asemel, nende hulgas on ka Ssihtasutus Tallinna Lastehaigla, mis ei ole operatiivarvestuses. Viis suuremat kiirabiasutust on Tartu kiirabi koos 22 brigaadiga, Tallinna kiirabi 20 brigaadiga, Karell kiirabi 16 brigaadiga, PERHi kiirabi 13 brigaadiga ning Pärnu haigla kiirabi kaheksa brigaadiga. Teistest asutustest osutavad kiirabiteenust Narva haigla oma nelja brigaadi ja kolme brigaadiga on väljas Kuressaare haigla, Lõuna-Eesti haigla ja Tõrva tervisekeskus. Valga haigla pakub teenust kahe brigaadi ning Tallinna lastehaigla ühe brigaadiga.

Lisaks on planeeritud üks kiirabibrigaad AS Karell Kiirabi poolt Iisakule, mis esialgu hakkab teenust osutama 12 tunni vältel ööpäevas ehk päevane brigaad, kuid hiljemalt augustist osutab brigaad teenust ka ööpäevaringselt.

Uudsena alustatakse kevadel kiirabi randevuu brigaadi piloteerimisega, mille eestvedajaks hakkab Tallinna kiirabi.

Karelli kiirabi vanemarsti Kaja Eriku sõnul on e-kiirabist palju kasu just krooniliste haiguste korral, mil igasugune lisainformatsioon aitab olukorda hinnata.

«Uus rakenduv süsteem kiirabis toob kasu mõlemale poolele, võimaldades adekvaatselt hinnata patsiendi tausta krooniliste haiguste esinemisel, mis omakorda realiseerub järgnevas otsustusprotsessis,» rääkis Karelli kiirabi vanemarst Kaja Erik. Ta selgitas, et praegu on perearsti ja kiirabi vaheline infovahetus lünklik. Samuti ei ole kiirabi töös alati võimalik

leida aega perearstiga ühenduse võtmiseks. «Probleemiks võib osutuda perearsti kontaktnumbri olemasolu patsiendil või perearsti võimalus telefonile antud momendil vastata,» tõi ta näite.

Lisainformatsiooni olemasolu Eriku sõnul ägeda seisundi korral kiirabi tegevusplaani ei muuda, kuid krooniliste haiguste muutuste ning ravi efektiivsuse hindamisel on igasugune informatsioon vaid abiks. «Eriti juhtudel, kui patsiendilt ei ole võimalik saada objektiivset teavet,» toonitas ta. Kiirabiarsti sõnul e-kiirabi rakendumine ei muuda brigaadide töökoormust, kuna abivajaja kõne läheb ka edaspidi häirekeskusesse, kus

tegeletakse probleemi väljaselgitamise ning esmase teabe andmisega ja vajadusel edastatakse väljakutse kiirabibrigaadile. Küll aga kiirendab uus süsteem abivajaja, häirekeskuse ja brigaadi vahelist infovahetust ning muudab reageerijate töö efektiivemaks.

Ida-Virumaal on kuid kestnud vastasseis kahe kiirabiteenuse osutaja vahel, mis näitab küll lahenemise märke, kuigi kohtuvaidlused on käimas. Ida-Virumaa elanikud võivad terviseameti kinnitusel aga olla kindlad, et kiirabi jõuab vajalikul hetkel abivajajateni.

Sellest aastast on kiirabiteenus Eestis olnud üles ehitatud uutel alustel. Teeninduspiirkondi on vähem, kiirabibrigaade aga rohkem, teenuseosutajaid samuti.

Kiirabiteenuse osutaja leidmiseks korraldatud konkursil osutus senise teenuseosutaja Ida-Viru kiirabi Karell kiirabi. Kui mujal Eestis alustas kiirabiteenuse osutaja tööd juba varem, siis Ida-Virumaal alates tänasest, põhjuseks olid kohtuvaidlused ja uurimised.

Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et Karell kiirabi osutus kiirabiteenuse konkursil võitjaks, kuna konkursitingimuste alusel oli Karell kiirabi kõige sobivam. Küsimuse on tekitanud asjaolu, kas konkursil vaadati vaid sobivust paberil või kontrolliti ka vajaliku inventari olemasolu?

Nimelt saatis Eesti kiirabi liit kümne päeva eest pöördumise, milles avaldas kahtlust, et Ida-Virumaal kiirabiteenuse osutamist alustaval Karell kiirabil võib esineda teenuse osutamisel probleeme, sest ettevõttel pole vajalikke kiirabibaase ega piisavalt töötajaid. Karell kiirabi kinnitas aga, et tänaseks ehk ajaks, mil teenust osutama hakatakse, on neil piisavalt töötajaid ning kiirabibaase. Sama kinnitas ka terviseamet.

Kiirabi liidu hinnangul aga rikkus terviseamet konkursi läbiviimisel Ida-Virumaal reegleid, mille riik ise on kehtestatud. Just sel põhjusel käib Ida-Viru kiirabi terviseametiga kohut.

Üllar Kaljumäe selgitas, et konkursi varases staadiumis esitasid konkursil osalejad oma taotlused paberil. Pärast konkursi võitmist teenuseosutaja hankima vajaliku tegevusloa ning kui see oli olemas, kontrolliti tema vastavus teenuse osutamiseks veel kord üle ning sõlmiti haldusleping.

Kaljumäe sõnul ongi avaliku konkursi mõte valida parimad teenuseosutajad. Kui varem oli Eestis 24 kiirabiteenuse osutajat, siis nüüd vaid 11. Valdavalt lõpetasid tegevuse väiksemad teenuseosutajad.

Varustus seisab kasutult

Konkursil kaotajaks jäänud Ida-Viru kiirabi varustus seisab nüüd kasutuseta, nagu ka paljude teiste ettevõtete oma. Terviseameti soovitusel pidid konkursi võitjad üle Eesti tegema omapoolse pakkumise konkursis kõrvale jäänud ettevõtetele selle vara ulatuses, mida võiks veel kiirabis kasutada.

Ida-Virumaal aga juhtus nii, et Karell kiirabi tegi küll Ida-Viru kiirabi inventarile pakkumise, kuid viimane keeldus sellest, kuna oli oma tegevust ümber korraldamas. Kaljumäe selgitas, et riiklikul asutusel nagu terviseamet ei olnud siinkohal võimalik sekkuda ega kahe eraettevõttest teenusepakkuja kokkulepet mõjutada.

Teine asjaolu, mida Ida-Viru kiirabi ette heitis, oli töötajate puudumine. Nende osas aga jõudsid ettevõtted siiski kokkuleppele ning nüüd töötavad 105 endist Ida-Viru kiirabi töötajat Karell kiirabis. Sisuliselt jätkavad tööd samad inimesed.

"See on äärmiselt oluline kokkulepe, mis saavutati," märkis Kaljumäe ning lisas, et on väga oluline, et kiirabitöötajad tunneksid oma teeninduspiirkonda.

Varasemate vaidluste käigus, mil töötajate ületulemine ei olnud veel kindel, hakkas Karell kiirabi riskide maandamiseks sõlmima kokkuleppeid meditsiinitöötajatega, kel küll oli vastav väljaõpe, kuid kes ei töötanud Ida-Viru kiirabis.

105 töötajat jätkab

Õnneks aga sekkus septembri alguses Transporditöötajate ametiühing ning korraldas 8. septembril kohtumise, kus Karell kiirabi ja Ida-Viru kiirabi jõudsid kokkuleppele, et kiirabitöötajatel võimaldatakse jätkata tööd uue teenusepakkuja juures ning vältida sealjuures olukorda, milles suur hulk töötajaid võinuksid kahe ettevõtte vaidluse tõttu jääda tööta.

"Selle kohtumise tulemusena sõlmisid Ida-Viru kiirabi ja Karell kiirabi kokkuleppe, et vastastikku ei takistata ega karistata vähimalgi määral töötajaid, kes oleksid valmis asuma tööle teise tööandja juures," selgitas Kaljumäe.

Kaljumäe kirjeldas, et Karell kiirabi on pidanud nii inventari kui personali tagamiseks nägema väga palju vaeva ning on seetõttu väga hästi ette valmistatud. Täna südaööst teenuse pakkumist alustanud Karell kiirabi oli valmisolekus juba 12 tundi varem ning Kaljumäe kinnitusel on teenusepakkuja väga heal tasemel.

"Need ettevalmistused on olnud sedavõrd põhjalikud, et lõppkokkuvõttes, ma arvan, on teenus veel kvaliteetsem," ütles Kaljumäe.

Toimetas
Marju Himma

Vastavalt kiirabi avaliku konkursi tulemustele võtab alates 24. septembrist kiirabi teenuse osutamise Ida-Virumaal seniselt teenuseosutajalt sihtasutuselt Ida-Virumaa Kiirabi üle Karell Kiirabi, kes sai teenuseosutamiseks Ida-Virumaal tegevusloa terviseametilt 15. augustil. Tegevusloa andmisel kontrolliti põhjalikult ja ükshaaval kõiki tööle hakkavaid kiirabiautosid ning kogu varustust. Karell Kiirabi esitas töötajate nõusolekud tööleasumiseks. Nii töötajate arv kui kvalifikatsioon vastas nõuetele.

Seadusemuudatus, millele Eesti Kiirabi Liit oma eilses avalduses viitab seoses kiirabibaasidega, jõustus 1. juulil 2014. See on osa tegevuslubade andmise üleüldisest korrastamisest, mille Justiitsministeerium algatas 2010. aastal. Kuid kiirabibaase teenuse osutamise kohana ei nähtud seaduses ette juba alates aastast 2002.

Kiirabi on mõeldud tegutsema elu ohustava ootamatu terviserikke korral, mille puhul ei eeldata, et patsiendid lähevad ise kiirabi asukohta. Senine praktika näitab, et vaid 1-2% abivajajatest pöörduvad mõnikord ise kiirabibaasi. Baasi asukohta pöörduvate abivajajate puhul on valdavalt tegemist lihtsamate terviseriketega ja nende abistamine toimub sellisel juhul kiirabiautos, kuna baasides ei ole ettenähtud ööpäevaringset valvepersonali patsientide teenindamiseks. Selleks on erakorralise meditsiini osakonnad haiglate juures.

Karell Kiirabi on teinud nii Sillamäe, Kohtla-Järve kui ka Kiviõli linnavalitsustele ettepaneku seniste kiirabibaaside kasutuselevõtuks. Seni, kuni linnavalitsused ei ole lepinguid allkirjastanud, on sisse seatud kiirabibaasid teistesse asukohtadesse. Kui lepinguid seniste baaside kasutuselevõtuks enne teenuse ülemineku tähtaega ei allkirjastata, on Karell Kiirabile antud suunised teavitada uute baaside asukohtadest ka avalikkust.

8.septembril sõlmisid SA Ida-Virumaa Kiirabi ja AS Karell Kiirabi Eesti Transporditöötajate ametiühingu ettepanekul kokkuleppe, et kiirabi töötajate tööleasumist teise tööandja juurde ei takistata. See on oluline nii kiirabiteenuse osutamise jätkusuutlikkuse kui ka regionaalse tööhõive tagamiseks. Tänaseks on 105 senist Ida-Virumaa Kiirabi töötajat sõlminud töölepingu Karell Kiirabiga. 8 brigaadi töölerakendamisel katkematu teenuseosutamise tagamiseks vajatakse lähtuvalt töökorraldusest 96-113 kiirabitöötajat.

Kõik uued Karell Kiirabi brigaadid seatakse valmis juba üleminekupäeva eelsel päeval. Siis toimuvad ka viimased sidekontrollid häirekeskusega.

Kiirabi avaliku konkursi väljakuulutamisel sattus Terviseamet Konkurentsiameti uurimise alla kahtluse tõttu nagu oleks Eesti Kiirabi Liit mõjutanud Terviseametit rakendama kiirabi avalikul konkursil uusi ja väiksemaid ettevõtjaid diskrimineerivaid või seniseid kiirabiasutusi soosivaid tingimusi. Lisaks on kohus mitme erineva kaebusega seoses kontrollinud Terviseameti otsuste õiguspärasust ega ole tuvastanud rikkumisi.