Sel nädalal said valmis meie Ida-Virumaa autod!

AS Karell Kiirabi sai tegevusloa Virumaa teenindus piirkonnas (välja arvatud Lohusuu, Avinurme vald ja Narva linn ja Narva-Jõesuu linn) 15.08.2014 a.

Allikas

Allikas: Postimees.ee

Tallinna ringkonnakohus otsustas täna jätta rahuldamata seni Ida-Virumaal kiirabiteenust pakkunud sihtasutuse kaebuse, millega viimane palus tühistada terviseameti konkursi tulemused, mille järgi läks kiirabiteenuse osutamine Virumaal erafirma Karell Kiirabi kätesse.

Otsusega jättis kohus muutmata ka Tallinna halduskohtu 8. novembri otsuse, milles leidis kohus samuti, et kaebaja poolt AS Karell Kiirabi vastu esitatud pretensioonid ei ole asjakohased.

Mullu terviseameti korraldatud avaliku konkursi kiirabiteenuse osutaja leidmiseks Ida-Virumaal järgnevaks viieks aastaks võitis erafirma Karell Kiirabi Tallinnast. Erafirmale jäi alla regiooni 12 aastat teenindanud SA Ida-Virumaa Kiirabi. Ida-Virumaa kiirabi juht Arnold Persidski ütles augustis Põhjarannikule, et tema juhitav asutus ei pea end kaotajaks, mistõttu otsustati konkursi tulemused kohtus vaidlustada.

SA Ida-Virumaa Kiirabi leidis kaebuses, et terviseameti otsus on õigusvastane, kuna ASil Karell Kiirabi puudub nõutav personal teenuse osutamiseks ja realistlik plaan kiirabibrigaadide nõuetekohaseks komplekteerimiseks.

Tallinna ringkonnakohtu tänase otsusega jäeti SA Ida-Virumaa Kiirabi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu varasem, 8. novembril vastuvõetud otsus tühistamata.

Karell Kiirabi kuulub Urmas Sõõrumaale, kelle sõnul on tänane kohtuvõit hea kink firma 13. sünnipäevaks. «Selle kaebuse sisu oli selline, nagu me ei oleks võimelised seda teenust osutama. Täna võib öelda, et oleme suutnud seda 13 aastat edukalt teha,» ütles Sõõrumaa heatujuliselt Postimehele.

Ta lisas, et kui praegu on Karell kiirabil 160 töötajat, siis tänase kohtuvaidluse valguses võib töötajatering juba varsti läheneda 350-le.

Lisaks otsustas kohus SA-lt Ida-Virumaa Kiirabi välja mõista 2100 eurot apellatsioonimenetluse kulude katteks AS Karell Kiirabi kasuks.

2. veebruaril täitus Loksa kiirabil 30. tegutsemisaasta. Oma tööst rääkisid Toomas Haljaste, kes on Loksa kiirabis juba algusest, 1984. aastast peale ja Merike Tammemäe, kes on Loksa kiirabis töötanud üle 20 aasta.

Kes on need inimesed, keda võiks Loksa kiirabi 30. aastapäeval meenutada, kes on olnud kiirabis kaua tööl?

Toomas Haljaste: „Endistest töötajatest kindlasti Linda Talvi, Jaanus Tamm, Thea Rooteman, Maimu Ilves, Ülo Kasepõld. Kiirabi töötajate eriline tänu kuulub aga Ann Lastingule, kes Ravikeskuse juhatajana igati soosis kiirabi arengut, muutes sellega väikese provintsikiirabi, kaasaegseks teenusepakkujaks. Tänastest töötajatest omab väga pikka kiirabistaaži veel Lilia Kurilenko, Ain Roster, Sergei Didikin, Urmas Hermann, Tatjana Budnik.

Firmasid, kelle alluvuses kiirabi on töötanud, on mitmeid. 1984. aastast Harju Kiirabi alluvuses, 1993. aastast tegutsesime Loksa Haigla alluvuses, 2000. aastal loodi Loksa Haigla baasil OÜ Loksa Ravikeskus, siis olime seal, 2012. aastal läksime Ida-Tallinna Keskhaigla alla ning nüüd, alates eelmise aasta novembrist, oleme AS Karell Kiirabi brigaad."

AS Karell Kiirabi kiirabiteenuse juht Ave Põlluaas iseloomustas ajalehele Sõnumitooja Loksa kiirabi koosseisu hästi tugeva, tubli ja kokkuhoidva perena ning lisas, et Loksa kiirabi vastu on suur respekt ja usaldus, tublid inimesed omal kohal.

Kui suur on praegu teeninduspiirkond?

Merike Tammemäe: „Enne käisime Kuusalust Võsuni, nüüd läheme, kuhu Häirekeskus suunab, oleneb, kes on kõige ligemal asuv vaba kiirabibrigaad."

Toomas Haljaste: „112 süsteem on hea, toimib hästi. Inimesed teavad olenemata sellest, kus nad asuvad, kuhu helistada. Kui ikka näiteks 80-ndatel Ulliallikal midagi juhtus, ei teatud siis telefoninumbrit, kuhu helistada ja abi kutsuda, polnud telefonegi ning millal siis veel abi kohale jõudis."

Millised on teie töö mured ja rõõmud?

Merike, miks sa õppisid sellise elukutse?

Merike Tammemäe: „Meeldis, oli veel valik arst või juuksur. Algul peale Meditsiini kooli lõpetamist tulin tööle Loksa Haiglasse, mõne aja pärast aga hakkasin juba tööle Loksa Kiirabis. Rõõm on juba väikestest asjadest, kui memm, kelle juures käisid on rahul, siis on ju hästi."

Toomas Haljaste: Kõige raskem on mitte midagi teha, 24 tundi oodata ja samas peab säilima valmisolek reageerima väljakutsele 1 minuti jooksul. Elu kiirabibaasis käib ikka telefoni kuuldekaugusel, Vajadusel, viibida kaugemal, on olemas spetsiaalsed raadiojaamad, millega antakse teada väljakutsekutse saabumisest. Kui Häirekeskus saadab, on see töö ja siin vastu vaidlemiseks ruumi ei ole! Töö on töö."

Kiirabi töötaja elukutse on väga raske amet, selles ametis kaua vastu ei pea, kui käiakse vaid tööl, siin peab olema sisemine tahe ja soov teisi aidata.

Merike Tammemäe: „Eks meie hulgaski on inimesi, kes kindlasti mõnel hommikul ei taha tööle tulla, see on loomulik."

Kui Häirekeskusest tuleb väljakutse, siis kuidas liigutakse, kes enne kohale peab jõudma?

Merike Tammemäe: „ Kui liiklusõnnetus, siis kõige pealt päästjad, siis kiirabi. Kõigepealt tuleb kannatanu päästa ja siis anda esmaabi."

Toomas Haljaste: „Sageli jõuab sündmuskohale kiirabi enne, sest lihtsat kiiabiauto on kiirem, päästjad tulevad suure autoga, veetonnid ka veel peal."

Aga töömure?

Merike Tammemäe: „Õnnetused lastega, need ei taha mälust kustuda."

Toomas Haljaste: „Sellised kutsed viid kahjuks koju kaasa."

Kuidas on võõra inimese elustamisega, üldiselt on teada, et kui ei ole vastavaid kaitsevahendeid, siis ei ole kohustust aidata.

Toomas Haljaste: „Et abistada kliinilises surmas olevat inimest, ei olegi vaja mingeid kaitsevahendeid: pöörata inimene selili,vabastada hingamisteed pea asendi andmisega, alustada kaudset südamemassaaži rütmiga 100 korda minutis. Kogu see tegevus ei ohusta kuidagi abiandjat. Teine asi on muidugi suust suhu hingamisega, selle tegvusega peab abiandja tõesti arvestama infektsiooni ohuga.

Abistamine aga saagu alguse ikka abi kutsumisega. Tegevus number üks olgu alati, helista 112 ja kutsu abi!!! Mitte kunagi ei tohi abi vajajat üksi jätta!!! Igas autos on olemas auto apteek, kus vahendid, millega peatada verejooks, termotekk, millega katta kannatanu, jne."

Merike Tammemäe: „Alati võib appi minna ja rahustada."

Kuidas on teie töös ohtlikkusega?

Merike Tammemäe: „On ohtlik - abiandja peab kaitsma kõige pealt iseennast. Kui sinuga midagi juhtub, siis ei olegi enam abi andjat."

Toomas Haljaste: „Ja kui teise abistajaga midagi juhtub, siis tuleb aidata kõigepealt teda. Kindad, prillid, kiivrid - et abistaja endaga midagi ei juhtuks. Politsei peaks olema kergemini kättesaadav, kriitilisi situatsioone, kus on tahetud kallale tulla on küll, isegi see verbaalne sõimamine on juba iseenesest halb."

Kuidas on tänamisega?

Toomas Haljaste: „Ei saa öelda, et tänu üldse ei ole olnud, on ikka olnud, korra oli vist isegi Sõnumitoojas. Üldjuhul aga unustatakse see elementaarne aitähh. Aga see on ka arusaadav, kui inimene on haige, siis sa ei täna, tänatakse alles hiljem, kui juba terveks saadakse, aga siis juba loomulikult mitte meid"

Merike Tammemäe: „Me oleme meeldivalt üllatunud, kui meid tänatakse."

15. jaanuaril toimus Loksal üritus „Sinu käed päästavad elu!", kus kiirabi meedikud tutvustasid elustamist. Olite sellel päeval kolmes kohas: Loksa Linnavalitsuse hoones, Grossi Kaubamajas ja Loksa ujulas. Rääkige natuke selles päevast.

Toomas Haljaste: „Linnavalitsuse ja Ujula töötajad olid ise hästi aktiivsed, aga Grossis poes arvas tihti linnakodanik, et ta oskab küll. Aga tegelikult on päris keeruline seda elustamist õigesti teha, isegi peame pidevalt treenima. Üldjuhul aga jäime osavõtuga rahule, sest üle poolesaja inimese, kes julgesid käed nukule külge panna, pole ju Loksa suuruses linnas sugugi paha.

16. oktoober on kuulutatud Euroopas "Südame taaskäivitamise päevaks" ning sellel päeval õpetatakse südame kaudset massaaži ja kasutama AED aparaati. Ka Eestis on sellised AED aparaadid olemas lennujaamas, kaubamajades. See on täisautomaatne šokiaparaat - kleebid rinnale juhendi järgi plaastrid ning siis aparaat juba ütleb, mida edasi teha (seda küll ainult inglise keeles). Eestis korraldas selle ürituse esmakordselt 16. oktoobril Tartu kiirabi, meie siis, järgides tartlaste eeskuju, tegime selle päeva kolm kuud hiljem. Kui oleks aga stiimulit, siis järgmise korra tahaks Loksal teha õigel kuupäeval."

Teie töö on keeruline, stressirohke ja vastutus on suur. Olgu teil jaksu ja tahet edaspidiseks! Suur tänu teile Merike Tammemäe, Urmas Hermann, Lilia Kurilenko, Andrei Jurpalov, Anu Raisma, Tatjana Kurus, Tatjana Budnik, Ülle Peep, Jekaterina Pavlova, Vitali Holter, Toomas Haljaste, Ain Roster, Priit Pajupuu, Sergei Didikin, Rinat Šaidulin.

2014 aasta toob kaasa positiivseid muutusi Eesti kiirabis. Seni tegutsenud 90-le kiirabibrigaadile lisandub uuest aastast viis kiirabi õebrigaadi ning tegevust alustavad kolm uut kiirabi väljasõidupunkti asukohtadega Türil, Jüris ja Tartu Annelinnas.

Kui siia juurde arvestada ka Lõuna-Eesti Haigla kiirabi jagunemine, mis tähendab ühe brigaadi kolimist Võrru ja teise jäämist haigla juurde, siis võib öelda, et uuest aastast kasvab kiirabi väljasõidukohtade arv seniselt 54-lt 58-le. Baaside asukoha väiksemaid muudatusi on oodata veel 11 paigas Eestimaal.

„Need on esimesed ja väga olulised sammud eesseisvaks kuni viieaastaseks lepinguperioodiks, mille sihiks on kiirabiteenuse ühtlustamine kogu riigis,“ ütles terviseameti peadirektor Tiiu Aro. „Nii lisanduvate brigaadide kui ka kiirabi baaside muutuste juures on ennekõike arvestatud muutustega rahvastikupaiknemises,“ selgitas Aro.

Teenuseosutajaid ehk lepingupartnereid jääb senise 24 asemel alles 12. Arstibrigaadide arv ei vähene, mis tähendab, et ka uuel aastal teenindavad abivajajaid 14 arstibrigaadi ja kuus reanimobiilibrigaadi.

Kaks arstibrigaadi jäävad nii Tallinnasse kui ka Tartusse. Viljandisse, Pärnusse, Narva, Jõhvi, Põltsamaale, Otepääle ja Räpinasse jääb üks arstibrigaad, üks arstibrigaad lisatakse uuest aastast Tapale ja üks Paidesse. Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde tuleb konsulteeriv arstibrigaad.

Uued õebrigaadid hakkavad tööle Jõgeval, Türil, Jüris, Haaberstis ja Lasnamäel.

Väikesaarte kiirabi jätkab senises mahus, teenusega on kaetud kolm saart: Kihnu, Ruhnu, Vormsi. Väikesaartel edukalt käivitunud telemeditsiiniline lahendus on juba laienenud lisavõimalusena ka Hiiumaale.

Kiirabiteenuse osutamine Eestis on korraldatud pikaajaliste halduslepingute alusel. Senine lepinguperiood, mis algas aastal 2007 sai läbi koos lõppeva aastaga. Uue lepinguperioodi ettevalmistamisel tuli arvestada aastate jooksul toimunud muutustega nii õigusaktides, kiirabisüsteemis kui tervishoius laiemalt ning kaasa minna muutustega rahvastiku paiknemises.

23.12.2013 saabusid uued autod Rakvere ja Väike-Maarja filiaalide jaoks.

30 detsembril kell 07.00 alustame uute brigaadidega Kundas, Tapal, Rakveres, Väike-Maarjas, Kosel, Kehras.

30. detsembrist kl 08:00 hakkab Tapal, Väike-Maarjas, Kundas ja Rakveres kiirabiteenust osutama Karell Kiirabi AS.

Karell Kiirabi teeninduspiirkond

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel esines hiljuti kaks uut siberi katku ehk antraksi juhtu heroiini süstivate narkomaanide seas Kagu-Saksamaal.
Aastail 2009-2010 esines siberi katku nakatumist narkomaanide seas ka Inglismaal, Šotimaal ja Loode-Saksamaal. Analoogsete siberi katku juhtude esinemine narkomaanide seas ei ole välistatud ka mujal Euroopas. Samal ajal on Euroopas süstivate narkomaanide seas esinenud nakatumist ka
teetanusse ja haava-botulismi.
Kuna kõigi kolme eluohtliku nakkushaiguse tekitajad levivad keskkonnas eoste vahendusel, siis on võimalik ka narkootikumide saastumine haigustekitajate eostega nende käitlemise käigus.
Seega võivad narkomaanid nakatuda siberi katku, botulismi ja teetanusse saastunud narkootikumide tarbimisel.
Seda asjaolu peaksid arvestama:

1. narkomaanidega tegelevad töötajad ja
2. perearstid, kiirabi- ja erakorralise meditsiini osakondade töötajad ning muud tervishoiuteenuse osutajad, kelle poole pöörduvad ebaharilike haigusenähtudega narkootikume tarbivad isikud.