«Uus rakenduv süsteem kiirabis toob kasu mõlemale poolele, võimaldades adekvaatselt hinnata patsiendi tausta krooniliste haiguste esinemisel, mis omakorda realiseerub järgnevas otsustusprotsessis,» rääkis Karelli kiirabi vanemarst Kaja Erik. Ta selgitas, et praegu on perearsti ja kiirabi vaheline infovahetus lünklik. Samuti ei ole kiirabi töös alati võimalik
leida aega perearstiga ühenduse võtmiseks. «Probleemiks võib osutuda perearsti kontaktnumbri olemasolu patsiendil või perearsti võimalus telefonile antud momendil vastata,» tõi ta näite.
Lisainformatsiooni olemasolu Eriku sõnul ägeda seisundi korral kiirabi tegevusplaani ei muuda, kuid krooniliste haiguste muutuste ning ravi efektiivsuse hindamisel on igasugune informatsioon vaid abiks. «Eriti juhtudel, kui patsiendilt ei ole võimalik saada objektiivset teavet,» toonitas ta. Kiirabiarsti sõnul e-kiirabi rakendumine ei muuda brigaadide töökoormust, kuna abivajaja kõne läheb ka edaspidi häirekeskusesse, kus
tegeletakse probleemi väljaselgitamise ning esmase teabe andmisega ja vajadusel edastatakse väljakutse kiirabibrigaadile. Küll aga kiirendab uus süsteem abivajaja, häirekeskuse ja brigaadi vahelist infovahetust ning muudab reageerijate töö efektiivemaks.