A. Tüüpkäsitlus
1. Anamnees:
- peamiseks ülesandeks on välja selgitada võimalik šoki põhjus.
- kui patsiendi enda käest ei ole võimalik adekvaatset informatsiooni saada, tuleb küsitleda pealtnägijaid, omakseid, otsida vihjeid sündmuskohalt
- eelkõige tuleb mõelda kardiogeensele, hüpovoleemilisele või anafülaktilisele šokile
2. Objektiivne leid:
- üldseisund
- patsiendi teadvuse seisund
- naha värvus ning temperatuur ja niiskus
- südame löögisagedus ning vererõhk
- hingamissagedus, SpO2 kui on mõõdetav
- kehatemperatuur
- veresuhkru väärtus
- viited arvatavale šoki põhjusele
- kaelaveenide täituvus – viitab parema südamepoole ülekoormusele (perikardi tamponaad, KATE, pingeline õhkrind, kardiogeenne šokk)
- kardiogeense šoki kahtlusel EKG peale patsiendi esmast stabiliseerimist
- kopsude auskultatsiooni leid – paisuräginad südamepuudulikkuse, kiuned nt. anafülaksia korral.
- kõhu palpatsioon – kahtlus aordi aneurüsmi ruptuurile, kõhutraumale, ägedale kõhule
- viited verejooksule – veri suu ümber, meleena, hematuuria, verejooks võimalikest haavadest
- traumatunnused – võimalik hemorraagiline šokk või spinaalne šokk
- kõrge palavik, infektsioonitunnused – septiline šokk
- naha punetus, tuse, lööve, uritkaaria – viitab ägedale allergilisele reaktsioonile, anafülaksiale
3. Käsitlus:
- kardiomonitooring
- massiivne infusioonravi (v.a. kardiogeense šoki puhul) anafülaktilise šoki puhul adrenaliini i/v boolusena või infusioonina.
- ohtlike rütmihäirete ravi, eelistatult elektriline kardioversioon. lisada infusioonile inotroopne ravi dopamiini ja/või noradrenaliiniga perfuusoriga
- hingamispuudulikkuse korral intubatsioon või alternatiivne vabade hingamisteede meetod kopsude mehaanilise ventilatsiooni läbiviimiseks
4. Transport:
B. Indikaatorid
1. Anamnees:
- Kas anamneesist selgub võimalik šoki põhjus?
2. Objektiivne leid:
- Üldseisundi hindamine
- Kas on hinnatud patsiendi teadvuse seisundit?
- Kas on kirjeldatud naha värvus ning temperatuur ja niiskus?
- Kas on mõõdetud südamesagedust ning vererõhku?
- Kas on mõõdetud hingamissagedust ja SpO2 (kui on mõõdetav)?
- Kas on mõõdetud kehatemperatuuri?
- Kas on otsitud viiteid arvatavale šoki põhjusele ni ng neid õieti
tõl gendatud?
- Kas on hinnatud kaelaveenide täituvust?
- Kas stabiliseeritud patsiendile on tehtud EKG?
- Kas on auskulteeritud kopse?
- Kas on palpeeritud kõhtu ja leidu kirjeldatud?
- Kas on otsitud viiteid ägedale verejooksule?
- Kas on otsitud traumatunnuseid ja neid kirjeldatud?
- Kas on tuvastatud kõrge palavik, muud infektsioonitunnused?
- Kas on leitud naha punetus, tuse, lööve, urtikaaria?
3. Käsitlus:
- Kas patsiendile on rakendatud massiivset infusioonravi (v.a. kardiogeense šoki puhul)?
- Kas patsient on kardiomonitooritud?
- Kas anafülaktilise šoki puhul on patsiendile manustatud adrenaliini i/v boolusena või infusioonina?
- Kas ohtlike rütmihäirete puhul on patsiendile teostatud elektriline või medikamentoosne kardioversioon?
- Kas püsiva hüpotensiooni puhul on infusioonile lisatud dopamiini ja/või noradrenaliini perfuusoriga?
- Kas hingamispuudulikkuse korral on patsient intubeeritud või kasutatud alternatiivset meetodit avatud hingamisteedeks ning rakendatud kopsude mehaanilist ventilatsiooni?
- Kas traumahaigel on peatatud/püütud peatada verejooks?
4. Transport:
- Kas haiglat on eelnevalt informeeritud patsiendi seisundist ning saabumise ajast?
- ŠOKK
| Obligatoorne | Sõltuvalt patsiendi seisundist | Soovituslik | |
| Anamnees | |||
| Anamneesist selgub võimalik šoki põhjus |
Küsitletud on krooniliste haiguste kohta Loetletud on patsient ravimid |
||
| Objektiivne leid | |||
|
KNS
|
Teadvusseisund, GKS, kirjeldatud on neuroloogiline leid | ||
| Kardiovaskulaarsüsteem |
Südame löögisagedus, rütm, vererõhk Hinnatud on kaelaveenide täituvust, perifeersete tursete ja paismaksa olemasolu |
Ära on tuntud eluohtlik rütmihäire Ära on tuntud kardiogeenne šokk |
|
| Hingamissüsteem |
Hingamissagedus, SpO2, kopsude auskultatoorne leid Elulisi näitajaid on mõõdetud korduvalt |
Ära on tuntud kopsuturse Ära on tuntud pingeline õhkrind |
|
| Välimus |
Hinnatud on naha värvi ning temperatuuri ja niiskust, lööbeelementide esinemist Otsitud on traumatunnuseid Otsitud on viiteid ägedale verejooksule |
Ära on tuntud anafülaktiline šokk Ära on tuntud traumajärgne hüpovoleemiline/hemorraagiline šokk |
|
| Seedeelundkond | Palpeeritud on kõhtu intraabdominaalse katastroofi välistamiseks | Teostatud on rektaalne uuring seedetrakti verejooksu välistamiseks | |
| Uuringud |
Mõõdetud on veresuhkur Mõõdetud on patsiendi kehatemperatuur |
Tehtud on EKG EKG interpreteerimine: ära on tuntud äge koronaarsündroom või äge rütmihäire |
|
| Käsitlus | |||
| Protseduurid |
Patsiendile on rajatud veenitee, võimalusel kaks Patsient on kardiomonitooritud |
Hingamispuudulikkuse korral on patsient intubeeritud või rakendatud alternatiivset meetodit kopsude mehaanilise ventilatsiooni läbiviimiseks Traumahaigel on peatatud verejooks. |
|
| Ravi |
Patsiendile on rakendatud hapnikravi Patsient on saanud massiivset infusioonravi (va kardiogeenne šokk) Patsiendi hemodünaamika on hoitud optimaalsetes piirides |
Ravitud on eluohlikku rütmihäiret, kardiogeenset šokki ja/või kopsuturset Anafülaktilise šoki puhul on manustatud adrenaliini i/v boolusena või infusioonina Jätkuvalt ebastabiilse hemodünaamika korral on infusioonile lisatud inotroopne ravi dopamiini ja/või noradrenaliiniga perfuusoriga |
|
| Transport | |||
|
Patsienti säästev, raamitransport Patsient on hospitaliseeritud seisundile vastavasse haiglasse ning haiglat eelnevalt informeeritud |