Kvaliteediindikaatorid
PDF
Trüki
Šokk
A. Tüüpkäsitlus
Anamnees:
- peamiseks ülesandeks on välja selgitada võimalik šoki põhjus.
- kui patsiendi enda käest ei ole võimalik adekvaatset informatsiooni saada, tuleb küsitleda pealtnägijaid, omakseid, otsida vihjeid sündmuskohalt
- eelkõige tuleb mõelda kardiogeensele, hüpovoleemilisele või anafülaktilisele šokile
Objektiivne leid:
- üldseisund
- patsiendi teadvuse seisund
- naha värvus ning temperatuur ja niiskus
- südame löögisagedus ning vererõhk
- hingamissagedus, SpO2 kui on mõõdetav
- kehatemperatuur
- veresuhkru väärtus
- viited arvataval e šoki põhjusele
- kaelaveenide täituvus – viitab parema südamepoole ülekoormusele (perikardi tamponaad, KATE, pingeline õhkrind, kardiogeenne šokk)
- kardiogeense šoki kahtlusel EKG peale patsiendi esmast stabiliseerimist
- kopsude auskultatsiooni leid – paisuräginad südamepuudulikkuse, kiuned nt. anafülaksia korral.
- kõhu palpatsioon – kahtlus aordi aneurüsmi ruptuurile, kõhutraumale, ägedale kõhule
- viited verejooksule – veri suu ümber, meleena, hematuuria, verejooks võimalikest haavadest
- traumatunnused – võimalik hemorraagiline šokk või spinaalne šokk
- kõrge palavik, infektsioonitunnused – septiline šokk naha punetus, tuse, lööve, uritkaaria – viitab ägedale
- allergilisele reaktsioonile, anafülaksiale
Käsitlus:
- anda patsiendile hapnikku reservuaariga maskiga 6-10 l/min rajada veenitee, esimesel võimalusel asetada ka teine veenikanüül võimalikult suure valendikuga
- kardiomonitooring
- massiivne infusioonravi (v.a. kardiogeense šoki puhul)
- anafülaktilise šoki puhul adrenaliini i/v boolusena või infusioonina.
- ohtlike rütmihäirete ravi, eelistatult elektriline kardioversioon.
- lisada infusioonile inotroopne ravi dopamiini ja/või noradrenaliiniga perfuusoriga
- hingamispuudulikkuse korral intubatsioon või alternatiivne vabade hingamisteede meetod kopsude mehaanilise ventilatsiooni läbiviimiseks
- traumahaigel võimalusel verejooksu peatamine ja edasise verekaotuse vähendamine. Selleks optimaalne hoida RRs 100 mmHg piires.
Transport:
- kiire raamitransport intensiivravi võimaldavasse haiglasse
- haigla informeerimine patsiendi seisundist ning saabumise ajast
B. Indikaatorid
Anamnees
- Kas anamneesist selgub võimalik šoki põhjus?
Objektiivne leid:
- Üldseisundi hindamine
- Kas on hinnatud patsiendi teadvuse seisundit?
- Kas on kirjeldatud naha värvus ning temperatuur ja niiskus?
- Kas on mõõdetud südamesagedust ning vererõhku?
- Kas on mõõdetud hingamissagedust ja SpO2 (kui on mõõdetav)?
- Kas on mõõdetud kehatemperatuuri?
- Kas on otsitud viiteid arvatavale šoki põhjusele ning neid õieti tõlgendatud?
- Kas on hinnatud kaelaveenide täituvust?
- Kas stabiliseeritud patsiendile on tehtud EKG? Kas on auskulteeritud kopse?
- Kas on palpeeritud kõhtu ja leidu kirjeldatud? Kas on otsitud viiteid ägedale verejooksule?
- Kas on otsitud traumatunnuseid ja neid kirjeldatud?
- Kas on tuvastatud kõrge palavik, muud infektsioonitunnused?
- Kas on leitud naha punetus, turse, lööve, urtikaaria?
Käsitlus:
- Kas patsiendile on antud hapnikku reservuaariga maskiga?
- Kas on rajatud kaks veeniteed?
- Kas patsiendile on rakendatud massiivset infusioonravi (v.a. kardiogeense šoki puhul)?
- Kas patsient on kardiomonitooritud?
- Kas anafülaktilise šoki puhul on patsiendile manustatud adrenaliini i/v boolusena või infusioonina?
- Kas ohtlike rütmihäirete puhul on patsiendile teostatud elektriline või medikamentoosne kardioversioon?
- Kas püsiva hüpotensiooni puhul on infusioonile lisatud dopamiini ja/või noradrenaliini perfuusoriga?
- Kas hingamispuudulikkuse korral on patsient intubeeritud või kasutatud alternatiivset meetodit avatud hingamisteedeks ning rakendatud kopsude mehaanilist ventilatsiooni?
- Kas traumahaigel on peatatud/püütud peatada verejooks?
Transport:
- Kas patsient on liigse viivituseta transporditud haiglasse?
- Kas haiglat on eelnevalt informeeritud patsiendi seisundist ning saabumise ajast?
Haiglaravi