A. Tüüpkäsitlus

Anamnees

- Seljavaluga patsiendi puhul tuleb välja selgitada valu
     o lokalisatsioon, kiirgumine
     o kestvus
     o iseloomu muutus ajas
     o korduvus
     o seos eelneva trauma või infektsioonhaigusega
- Milliseid meetmeid on patsient ise kasutanud valu leevendamiseks ja nende efektiivsus?
- Kas esineb urineerimis- või defekatsioonihäireid?
- Kas patsient põeb kroonilisi haigusi ning milliseid ravimeid tarvitab?
- Võimalusel alkoholi, narkootikumide või ravimite kuritarvitamine

Objektiivne seisund
- Üldseisund
     o teadvusseisund
     o hingamissagedus, SpO2
     o südamesagedus ja rütm, vererõhk
     o kehatemperatuur
     o veresuhkru väärtus
     o kõhu palpatoorne leid
- Lokaalne staatus
     o Seljavalu tugevus (soovitatavalt kasutades valuskaalat (visuaalne analoogskaala ehk VAS) 0-10)
     o Kas esineb traumatunnuseid?
     o Lokaalne valulikkus
     o Motoorika häire: kas esineb lihasnõrkust või on liikumine/liigutamine raskendatud vaid valu tõttu
     o Laseque sümptom
     o Cauda equina sündroomi olemasolu või puudumine

Käsitlus
- Peamine eesmärk valu leevendamine vastavalt ”valutrepile”
     o Kerge ja mõõduka valu korral paratsetamool + NSAID
           Nt. T. Paracetamoli 1 g + T. Diclofenaci 50 mg p/o
     o Tugeva valu korral (VAS≥7) lisaks opiaat
           Nt. Tramadoli 100 mg p/o
- Diferentsiaaldiagnostiliselt on vaja mõelda seljavalu esile kutsuvale seisundile ning välistada eluohtlikud ning erakorralist sekkumist vajavad seisundid .

Mehaaniline seljavalu ilma neuroloogilise leiuta ei vaja hospitaliseerimist.

- Patsiendile tuleb selgitada seljavalu olemust ning anda soovitused edasiseks ravimite tarvitamiseks ning perearstile pöördumiseks

Hospitaliseerimist vajavad seisundid
- Patsiendid, kellel esinevad järgnevad kaebused või sümptomid, ei põe suure tõenäosusega iselimiteeruvat healoomulist seljavalu ning vajavad hospitaliseerimist:
     o seljavalu koos cauda equina sündroomiga
     o seljavalu, mille puhul on tekkinud neuroloogilise sümptomatoloogia süvenemine
     o seljavalu, mis ei ole leevendunud vaatamata adekvaatsele valuvaigistite tarvitamisele 4 nädala vältel
     o atüüpilised seljavalud
           seljavalu ei leevendu puhates või tekkib öösiti lamades, lokaliseerub torakaalpiirkonda
           esimest korda tekkinud seljavalu vanuses >65 aasta või seljavalu lastel
           uus seljavalu immuunsupresseeritud patsientidel või narkomaanidel, onkoloogilistel patsientidel
     o seljavalu koos kõrge kehatemperatuuriga
     o mujalt selga kiirguv seljavalu, mille korral on tegemist hospitaliseerimist vajava patsiendiga
           nt. kõhuaordi aneurüsm
     o trauma järgselt tekkinud seljavalu, kui trauma mehhanismi järgi võiks oletada selgrootraumat

B. Indikaatorid

Anamnees
- Kas on küsitletud nii seljavalu kestvuse, lokalisatsiooni, kiirgumise, iseloomu muutumise, korduvuse kui ette võetud leevendavate meetmete osas?
- Kas on välja selgitatud kaasuvad haigused, kasutatavad ravimid, kahjulikud harjumused?
- Kas on välistatud urineerimis- ja defektatsioonihäired?
- Kas on välistatud seljavalu seotus traumaga või eelneva infektsioonhaigusega?

Objektiivne seisund
- Kas on hinnatud patsiendi üldseisund?
     o patsiendi teadvus, hingamissagedus, SpO2, südamesagedus ja rütm, vererõhk on normi piires
- on mõõdetud kehatemperatuur ja veresuhkru väärtus
- on kirjeldatud kõhu palpatoorne leid
- Kas on hinnatud patsiendi lokaalne staatus
     o puudub cauda equina sündroom
     o puuduvad traumatunnused
     o patsiendi neuroloogiline leid ei ole halvenenud võrreldes varasemaga (kui on varasemast kirjeldatud)

Käsitlus
- Kas patsient on saanud adekvaatset valuravi?
- Kas anamneesi ja objektiivse leiu alusel pole kahtlust, et seljavalu põhjuseks on mõnest teisest organist kiirguv valu?
- Kas patsient on saanud soovitused edasiseks käitumiseks?

Patsiendi kodusele ravile jätmine
- Kas anamneesi ning objektiivse leiu alusel ei esinenud patsiendil ühtegi hospitaliseerimist vajavat seisundit?

1. SELJAVALU

A. Tüüpkäsitlus

Anamnees
- Trauma tekke aeg ning mehhanism
- Kas patsiendil esines traumamomendil või järgselt teadvuskaotust?
- Kas patsient on oksendanud ja kui mitu korda?
- Kas patsient on tarvitanud alkoholi?
- Kas esineb teisi kaebusi?

Objektiivne seisund
- Üldseisund
     o Hingamissagedus, SpO2
     o Südamesagedus, rütm
     o Vererõhk
     o Kehatemperatuur
           Hüpotermia kahtlus
           Infektsiooni kahtlus (vana trauma puhul)
- Neuroloogiline staatus
     o Teadvusseisund
     o Pupillid (diferentsi puudumine) o Motoorikahäire (parees/pleegia) o Meningism
- Lokaalsed vigastused
     o haav, hematoom, marrastus, luumurd, prillhematoom, liikvorröa, verejooks
- Muud vigastused (eelkõige sõltuvalt traumamehhanismist!)

Käsitlus
- Kui patsiendil esineb marrastus või haav, siis need puhastada ning haav siduda
- Vajadusel anda patsiendile valuvaigistit.

Hospitaliseerimist vajavad seisundid
- Teadvuskaotus traumajärgselt
- Püsiv teadvushäire
- Neuroloogiline koldeleid
- Traumajärgselt oksendanud
- Liikvorröa või verejooks ninast või kõrvast, prillhematoom
- Impressioonmurd (palpeeritav koljuluude murd)
- Tõsise trauma kahtlus traumamehhanismi tõttu (kukkumine kõrgusest, kannatanu avariis, kui samas autos sai keegi surma, deformeerunud auto jms)
- Õmblemist vajav haav (kui kiirabi ei õmble haava kohapeal)
- Kaasuvad vigastused, mis vajavad diagnostikat ning käsitlemist haiglas
- Tugev alkohoolne joove
- Infitseerunud haav kõrge palavikuga

B. Indikaatorid

Anamnees
- Kas välja on selgitatud trauma aeg ning mehhanism?
- Kas välistatud on teadvuskaotus?

Objektiivne seisund
- Kas on hinnatud üldseisund?
     o Hingamissagedus, SpO2, südamesagedus, rütm, vererõhk, kehatemperatuur
- Kas on kirjeldatud neuroloogiline staatus?
     o Teadvus, pupillid, motoorika
- Kas on kirjeldatud lokaalne leid?
- Kas patsiendile on tehtud teisene ülevaatus ning välja on selgitatud kaasuvad vigastused?

Käsitlus
- Kas patsiendi marrastus või haav on puhastatud ja vajadusel seotud?
- Kas vajadusel on patsiendile antud valuvaigistit?

Patsiendi kodusele ravile jätmine
- Kas anamneesi ning objektiivse leiu alusel ei esinenud patsiendil ühtegi hospitaliseerimist vajavat seisundit?

1. PEATRAUMA

A. Tüüpkäsitlus

Anamnees

- Kas patsiendil on astma varasemast teada?
- Kas patsient tarvitab regulaarselt ravimeid?
- Mida on patsient ise ette võtnud astmahoo lahendamiseks?
- Kas patsiendil on kaasuvaid kroonilisi haigusi?
- Kas patsiendil on muid kaebusi peale hingamispuudulikkusele omaste?

Objektiivne seisund
- Üldseisund
     o Teadvusseisund
     o Südamesagedus, rütm – vajalik hinnata korduvalt
     o Vererõhk
     o Perifeersed tursed
     o Naha värvus
     o Kehatemperatuur
- Hingamissüsteemi seisun d – vajalik hinnata korduvalt
     o Patsiendi võimekus rääkida (laused, sõnapaarid, üksikud sõnad)
     o Sundasend, abilihaste kasutamine
     o Hingamistöö efektiivsus
     o Hingamissagedus, SpO2
     o Kopsude auskultatoorne leid
           Kiuned, vilinad väljahingamisfaasis
           Raske obstruktsiooni faasis võib ekspiirium olla ka vaikne, kuna kopsud õhuga ebaefektiivse hingamise tõttu ületäitunud!

Käsitlus
- Astmahaigele on kõige mugavam istuv asend
- Hapnikravi pealevooluga 5-8 l/min vastavalt SpO2 näidule (eesmärk SpO2>92%)
- Inh aleeritav kiiretoimeline bronhilõõgasti suruhap nikul nebulisaatoriga o Salbutamool 2,5-5 mg ühekordse annusena 10-15 min jooksul o Vajadusel korrata, lisades ipratroopiumbromiidi 0,5 mg
- Süsteemne glükokortikos teroid i/v
     o Nt. S. Prednisolooni 60-80 mg i/v või S. Deksametasooni 8-12 mg i/v
- Kui patsiendi seisund ei muutu, siis S . Aminofüllini 250 -500 mg i/v 10-15 min jooksul
     o Kui patsient tarvitab pikatoimelist aminofülliini, siis annust vähendada poole võrra

Hospitaliseerimist vajavad seisundid
- Patsiendi seisund ei ole vaatamata ravile paranenud
     o Segasus, rahutus – hüpokseemia tunnus!
     o Bradükardia, hüpotensioon, südame rütmihäired
     o Hingamissagedus >25 x´, SpO2<92%
     o Tsentraalne tsüanoos
     o Ebaefektiivsed hingamisliigutused
- Kõrge palavik
- Äge südamepuudulikkus, stenokardia

B. Indikaatorid

Anamnees
- Kas on välja selgitatud astma anamnees, muud kaasuvad haigused ning tarvitatavad ravimid?
- Kas on uuritud teiste kaebuste kohta?

Objektiivne seisund
- Kas on hinnatud on patsiendi üldseisundit?
     o Teadvusseisund
     o Südamesagedus, rütm – hinnatud korduvalt
     o Vererõhk
     o Kehatemperatuur
     o Südamepuudulikkuse nähud
- Kas korduvalt on hinnatud hingamissüsteemi seisundit?
- Hingamise efektiivsus
- Hingamissagedus, SpO2
- Kopsude kuulatlusleid

Käsitlus
- Kas patsient on saanud hapnikravi, et SpO2>92%?
- Kas patsienti on ravitud inhaleeritava bronhodilataatoriga?
- Kas vajadusel on patsient on saanud i/v glükokortikosteroidi?
- Kas vajadusel on patsient saanud i/v aminofülliini?
- Kas raviotsused on tehtud patsiendi üldseisundi ning hingamissüsteemi seisundi korduvate hindamiste alusel?

Patsiendi kodusele ravile jätmine
- Kas anamneesi ning objektiivse leiu alusel ei esinenud patsiendil ühtegi hospitaliseerimist vajavat seisundit?

1. ASTMA

A. Tüüpkäsitlus

Anamnees

- Rindkerevalu kohta tuleb välja selgitada
     o valu kestvus
     o valu lokalisatsioon ja kiirgumine
     o mis kutsus valu esile
     o valu iseloom, muutus ajas
- Kas patsient on ise võtnud midagi ette valu leevendamiseks ja milline on olnud meetmete efektiivsus?
- Kas varem on analoogset valu esinenud, mis on seda leevendanud?
- Kas patsiendil esineb teisi kaebusi peale valu nagu:
     o õhupuudus
     o iiveldus, oksendamine
     o südamekloppimine, rütmihäired
     o nõrkus
     o külm higi
     o minestamine
- Kas patsiendil on olnud traumat või infektsioonhaigust?
- Kas patsient põeb kroonilisi haigusi, milliseid ravimeid tarvitab?

Objektiivne seisund
- Üldseisund
     o Teadvusseisund
     o Hingamissagedus ja SpO2
     o Kopsude kuulatlusleid
     o Südamesagedus, rütm
           mõõdetakse korduvalt
     o Vererõhk mõlemal käel
           mõõdetakse korduvalt o Perifeersete tursete esinemine o Kõhu palpatoorne leid
     o Kehatemperatuur
     o Veresuhkru väärtus
- Lokaalne leid
     o Lokaalne valulikkus rindkere palpatsioonil
     o Naha värvus, niiskus
     o Lööve rindkerel, lööbe iseloom
- EKG
     o Vajalik teostada kõikidel rindkerevaluga patsientidel, ei piisa kardiomonitoril välja lastud ribast

Käsitlus
- Rindkerevaluga patsiendi puhul on eelkõige vajalik välistada eluohtlikud ning kohest hospitaliseerimist vajavad seisundid:
     o Äge koronaarsündroom
     o Õhkrind
     o Kopsuarteri trombemboolia
     o Aordi dissekatsioon
     o Mediastiniit
     o Alumiste hingamisteede infektsioon (hingamispuudulikkusega)
- Mitteisheemilise rindkerevalu puhul sobib valu vaigistamiseks kasutada valuvaigisteid vastavalt „valutrepile“
     o Paratsetamool + NSAID
     o Efekti puudumisel lisaks opioidid (tramadool)
- Stenokardilise valu puhul on valikravimiks nitroglütseriin s/l, vajadusel kombineerituna antihüpertensiivse raviga, kui tegemist on kõrgenenud vererõhust provotseeritud stenokardiaga.
- Kahtluste korral rindkervalu patogeneesi osas on vajalik konsulteerida arstiga.

Diangoos
- Koju jäetava rindkerevaluga patsiendi puhul võib olla diagnoosiks
     o Stenokardia
     o Neuralgia või müalgia
     o Võib kasutada ka lihtsalt sündroomi „rindkere valu“, kui välistatud on muud orgaanilised patoloogiad.

Hospitaliseerimist vajavad seisundid
- Stenokardiline valu, mis ei ole kiirabivisiidi käigus möödunud
- Esimest korda elus tekkinud stenokardiline valu
- Äge koronaarsündroom ehk isheemiale viitavad muutused EKG-s
     o ST-elevatsion
     o T-saki inversioon
     o ST-depressioonide süvenemine
     o Hisi kimbu sääreblokaadi teke (võrreldes eelneva EKGga või kui pole võrdlusEKG-d või varasemat kirjeldust, tuleb pidada HKSB alati uueks leiuks)
     o Rohked ventrikulaarsed ekstrasüstolid
- Ägeda südamepuudulikkuse tunnused
     o Hüpoksia
     o Tahhüpnoe
     o Hüpotensioon
     o Teadvushäire
     o Kahvatu, külm, higine nahk
- Õhkrind
- Äge hingamispuudulikkus
     o Düspnoe
     o Hüpoksia
     o Võib esineda teadvushäire
     o Võib esineda tahhükardia -> bradükardia
- Kõrge palavikuga kulgev rindkerevalu
- Ebaselge diagnoos

B. Indikaatorid

Anamnees
- Kas välja on selgitatud valu esilekutsunud faktorid, valu kestvus, lokalisatsioon, kiirgumine, iseloomu muutus ajas, ettevõetud meetmed valu leevendamiseks ning nende efektiivsus?
- Kas on uuritud varasema analoogse valu esinemise ning tolleaegse ravi kohta?
- Kas välistatud on rindkerevalu seotus eelneva trauma või infektsioonhaigusega?
- Kas on küsitud krooniliste haiguste ning tarvitatavate ravimite kohta?

Objektiivne seisund
- Kas on hinnatud patsiendi üldseisund?
     o Teadvus, hingamissagedus, SpO2, kopsude kuulatlusleid, südamepuudulikkuse nähud, kõhu palpatsioon, naha seisund, kehatemperatuur, veresuhkur
     o Patsiendi vererõhk ning südamesagedus on mõõdetud korduvalt
- Kas patsiendile on tehtud EKG ning välistatud uus või süvenenud isheemiline leid?

Käsitlus
- Kas patsiendi valu on leevendatud adekvaatselt vastavalt valu põhjusele?
     o Stenokardilise valu puhul on kasutatud nitroglütseriini
     o Muu rindkerevalu puhul paratsetamooli, NSAIDi või opiaati vastavalt
„valutrepile“

Diagnoos
- Kas diferentsiaaldiagnostiliselt (anamnees + objektiivne leid) on välistatud eluohtlikud ning kohest hospitaliseerimist vajavad seisundid?

Patsiendi kodusele ravile jätmine
- Kas anamneesi ning objektiivse leiu alusel ei esinenud patsiendil ühtegi hospitaliseerimist vajavat seisundit?

1. VALU RINDKERES

A. Tüüpkäsitlus

Anamnees:

- Anamneesis on oluline välja selgitada rütmihäire kestvus (alla 48 t vs üle 48 t) ning korduvus
- Kas patsiendil esineb ka südame madalale minutimahule viitavaid kaebusi (valu rinnus, õhupuudus, külm higi jms)
- Välja selgitada, kas patsiendil esineb struktuurset südamehaigust või kroonilist kopsuhaigust
- Milliseid ravimeid patsient tarvitab
- Tuleb mõelda rütmihäiret esile kutsunud põhjusele!

Objektivne leid:
- Üldseisund, hinnata kord uvalt:
     o teadvusseisund
     o hingamissagedus ja SpO2
     o vererõhk ja südame löögisagedus
- Kardiaalne leid:
     o pika lindina kirjutatud EKG – rütmihäire täpsustamiseks, kaasuva müokardi infarkti välistamiseks, Hisi kimbu säär(t)e blokaadi tuvastamiseks.
            EKG tuleb uuesti teha peale siinusrütmi taastamist.
     o kardiaalse dekompensatsiooni nähud (perifeersed tursed, hingamispuudulikkus, auskultatoorsed paisuräginad kopsudes, külm higine nahk)

Käsitlus:
- Üldine käsitlus:
     o kardiomonitooring
     o veenikanüül
     o hapnikravi kui SpO2<95% või patsiendil esinevad stenokardilised vaevused.
- Antiarütmiline ravi
     o <48 tundi kestnud rütmihäire puhul eesmärgiks siinusrütmi taastamine
            medikamentoosne kardioversioon stabiilse patsiendi puhul
               • amiodaroon kuni 5 mg/kg i/v (ei sobi türeotoksikoosiga patsiendile)
               • propafenoon 1,5-2 mg/kg i/v (ei sobi väljendunud südamepuudulikkuse ja obstruktiivse kopsuhaiguse puhul)
            elektriline kardioversioon kardiogeenses šokis, kopsuturses, kaasuva müokardi infarkti või väljendunud stenokardiaga patsiendi puhul, esmaselt energiaga 150 J bifaasilise elektriimpulsiga. Vajadusel korrata antiarütmilise ravi foonil. Vajalik sedatsioon. Õebrigaadil vajalik konsulteerida arstiga.
     o >48 tundi kestnud rütmihäire puhul eesmärgiks südamesageduse langetamine
           Amiodaroon i/v (sobib ka lisajuhtetee korral) – eelistatud südamepuudulikkuse korral, sobib ka ägeda müokardi infarkti puhul. Kiirabi tingimustes 5 mg/kg tunnis, maksimaalselt 450 mg.
           Propafenoon i/v (sobib ka lisajuhtetee korral, vastunäidustatud obstruktiivse kopsuhaiguse korral)
           β -blokaatorid, sotalool, verapamiil ja digoksiin (ei sobi WPW- sündroomiga patsiendile)
                  • β-blokaatorid (metoprolool 1-2 mg kaupa i/v, maksimaalselt 20 mg) on eelistatud sümpaatikotoonuse, türeotoksikoosi, südame isheemiatõve, kaasa arvatud äge südamelihase infakrt korral, vastunäidustatud südamepuudulikkuse ja bronhiaalastma korral

- Tüsistuste ravi

                  • verapamiil (1,25 mg kaupa i/v, maksimaalselt 10 mg) on eelistatud ägeda südamepuudulikkuseta hüpertoonikul, sobib ka obstruktiivse kopsuhaiguse korral. Vastunäidustatud südamepuudulikkuse korral.
                  • Digoksiin (0,125 mg kaupa i/v kuni 0,25 mg) on näidustatud südamepuudulikkuse ja vasaku vatsakese süstoolse düsfuktsiooni korral, samuti sobib obstruktiivse kopsuhaiguse puhul.

     o äge südamepuudulikkus
            südamepuudulikkuse ravi (i/v furosemiid, morfiin)
            vererõhu normaliseerimine (langetada süstoolne rõhk alla 140 mmHg)
            fikseerunud kodade virvendusarütmia puhul ei ole haiglaeelne kardioversioon südamepuudulikkuse ravis näidustatud
     o stenokardia
            kui südamesageduse ning vererõhu kontrolli saavutamine ei kaota stenokardilisi vaevusi, tuleb patsienti ravida vastavalt ägeda koronaarsündroomi juhisele (nitroglütseriin i/v perfuusoriga)

Hospitaliseerimist vajavad seisundid
- esmakordne rütmihäire
- kardiaalse dekompensatsiooni nähud
- ägeda koronaarsündroomi nähud
- patsient jääb tahhükardiliseks
- patsient vajas kardioversiooni
- ravi järgselt on patsient šokis
- patsiendil on hingamispuudulikkus

B. Indikaatorid

Anamnees:
- Kas on välja selgitatud rütmihäire kestvus (alla 48 t vs üle 48 t) ning korduvus?
- Kas patsiendil esineb ka südame madalale minutimahule viitavaid kaebusi (valu rinnus, õhupuudus, külm higi jms)?

Objektivne leid:
- Kas korduvalt on hinnatud patsiendi üldeseisundit?
     o Kas on hinnatud teadvusseisundit?
     o Kas on mõõdetud hingamissagedus ja SpO2?
     o Kas on mõõdetud vererõhk ning südame löögisagedus?
- Kas on hinnatud kardiaalne staatus?
     o Kas patsiendil on registreeritud 12-lülitusega EKG enne rütmihäiret ravima asumist ning peale siinusrütmi taastamist?
     o Kas EKGs on hinnatud rütmihäiret, ägedat isheemiat, Hisi kimbu säär(t)e blokaadi?

Käsitlus
- Kas patsient on saanud hapnikravi, kui SpO2<95% või patsiendil esinevad stenokardilised vaevused?
- Kas patsiendile on rakendatud adekvaatset antiarütmilist ravi ning patsient on jäänud normofrekventseks?
      o Kui patsiendi rütmihäire on kestnud <48 tunni, siis kas kiirabi on rakendanud ravi siinusrütmi taastamiseks kasutades patsiendi seisundile sobivaid kardioversiooni meetodeid (medikamentoosset või elektilist)?
      o Kui rütmihäire on kestnud >48 tunni, siis kas on südamesagedust langetatud vastavalt patsiendi seisundile kasutades patsiendi seisundile sobivaid ravimeid?
- Kas vajadusel on ravitud rütmihäire tüsistusi?
      o Kas äge südamepuudulikkuse puhul on rakendatud diureetilist ravi ning normaliseeritud vererõhk?
      o Kas stenokardiliste vaevuste püsimisel peale südamesageduse ning vererõhu kontrolli saavutamist on patsienti ravitud vastavalt ägeda koronaarsündroomi juhisele, st. kasutatud nitroglütseriini?

Patsiendi kodusele ravile jätmine
- Kas anamneesi ning objektiivse leiu alusel ei esinenud patsiendil ühtegi hospitaliseerimist vajavat seisundit?

1. KODADE VIRVENDUSARÜTMIA

A. Tüüpkäsitlus

Anamnees

- Patsiendi praegused kaebused (nt. peavalu, ninaverejooks, kohin kõrvus, jõuetus, valu rinnus, õhupuudus vms.) ning nende kestvus
- Kas patsiendil on varasemast teada kõrgenenud vererõhk, kas talle on kirjutatud antihüpertensiivseid ravimeid, milliseid?
- Kas patsient on oma ravimeid regulaarselt tarvitanud või mingil põhjusel ravi katkestanud?
- Kas patsient on enne kiirabi kutsumist ise võtnud midagi ette vererõhu langetamiseks?
- Kas naispatsient võib olla rase?

Objektiivne seisund
- Vererõhu väärtused nii visiidi alguses kui ravi järgselt mõlemal käel
- Kardiaalne staatus
     o südamesagedus, rütm
     o perifeersed tursed, paismaks
- Kopsude kuulatlusleid, SpO2
- Neuroloogiline staatus
     o eelkõige meningiaalärritusnähtude, pareesi, afaasia, pupillidiferentsi puudumine
- Veresuhkru väärtus (diabeetik, rase)
- Kehatemperatuur vajadusel
- Stenokardia puhul EKG

Käsitlus
- Kui patsiendil puuduvad neurolgooilised ärajäämanähud, südamepuudulikkuse dekompensatsiooni, ägeda koronaarsüdndroomi või metaboolse häire sümptomid, siis tuleb patsiendi vererõhku langetada aeglaselt:
o kui patsient on oma ravimid võtmata jätnud, tuleks eelistada patsiendile kirjutatud ravimeid
o kui patsiendi vererõhk on kõrgenenud vaatamata regulaarsele ravimite tarvitamisele ning puuduvad hüpertoonilise kriisi sümptomid, siis on võimalikud ravivariandid:
      Ca-kanalite blokaatorid
          • Nt. Tbl. Nifedipiini 10 mg p/o
          • Ei sobi ägeda südamepuudulikkuse, subarahnoidaalse hemorraagia (SAH) ja intratserebraalse hemorraagia puhul
      AKE-inhibiitorid
      vajadusel kombineerida diureetikumiga
          • Nt. Tbl. Furosemiidi 20-40 mg p/o

Hospitaliseerimist vajavad seisundid
- Hüpertensiivne kriis
     o RRdiast >120 mmHg
     o esinevad organsüsteemide kahjustused

- Patsient kõrgenenud vererõhuväärtustega, kellel lisaks on peavalu, millist kunagi varem olnud ei ole (SAH!)
- Neuroloogilise koldeleiuga patsient
- Kardiaalselt dekompenseerunud patsient
     o kopsuturse
     o stenokardia, mis ei lahene peale vererõhu langetamist
- Patsient verevalumitega silma võrkkestal
- Eklampsia või preeklampsia

B. Indikaatorid

Anamnees
- Kas välja on selgitatud patsiendi kaebused?
- Kas on selgeks tehtud patsiendi eelnev hüpertensioonianamnees, regulaarne ravimite tarvitamine, praegu ettevõetud meetmed vererõhu langetamiseks?
- Kas naissoost patsiendi puhul on küsitud raseduse kohta?

Objektiivne seisund
- Kas patsiendil on korduvalt mõõdetud vererõhku mõlemal käel?
- Kas patsienti on hinnatud kardiaalse puudulikkuse osas?
- Kas stenokardia korral on tehtud patsiendile EKG ning seda adekvaatselt interpreteeritud?
- Kas patsindile on tehtud neuroloogiline ülevaatus?
- Kas vajadusel on patsiendil on mõõdetud veresuhkur?
- Kas patsiendil on mõõdetud vajadusel kehatemperatuur?

Käsitlus
- Kas patsiendile manustatud ravimid on vastavuses antihüpertensiivse patsiendi käsitlusjuhendiga?
- Kas visiidi lõpuks on patsiendi objektiivse seisundi näitajad normipiires (v.a. vererõhk, mis võib veel olla kõrgenenud, kuna vererõhu langetamine ei tohi olla järsk)?

Patsiendi kodusele ravile jätmine
- Kas anamneesi ning objektiivse leiu alusel ei esinenud patsiendil ühtegi hospitaliseerimist vajavat seisundit?

1. KÕRGENENUD VERERÕHK